Ava peamenüü

Sisekõne (ingl. k inner speech, covert speech, internal monologue, intrapersonal communication; sks. k erlebte Rede; sm. k sisäinen puhe; vn. k внутренняя речь) on mõtetes moodustatav endale määratud hääletu kõne, millel puudub seos kõneelundite liigutustega.[1][2]

Kujunemine ja protsessRedigeeri

Sisekõne, mida inimene kasutab verbaalses tunnetustegevuses ja oma tegevuse reguleerimises, hakkab kujunema 5-6 aasta vanuses privaatkõnest.[3] Sisekõne tekkimise käigus langeb egotsentrilise kõne vokalisatsioon nullini, tekib tumm kõne ja see on ka peamine erinevus väliskõnest.[2] Sisekõne kujunemise algus võib lastel hilineda: õpiraskustega lastel umbes kaks aastat, abiõpet vajavatel lastel koguni neli kuni viis aastat.[4] Sisekõne protsessi käigus muutub kõne sõnadeks, opereerimine käib peamiselt kõne semantikaga.[2] Iseloomulik on kõne lühendatus ja predikatiivsuse valitsemine.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele sõnaraamat 2019. Külastatud aadressil https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/sisek%c3%b5ne/1?ieuser=false
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Psühholoogilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.
  3. Hallap, M, & Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine. Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Üikooli Kirjastus.
  4. Karlep, K. (2005). Lev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval. Haridus, 8, 30-35.