Siluett (ajakiri)

Siluett oli aastail 1958–1992 Eestis ilmunud moeajakiri.

Ajakirja andis välja Tallinna Moemaja ja see ilmus neli korda aastas. Siluetist kasvas välja eraldi väljaanne Laste Siluett, mis ilmus aastatel 1962–1990. Aeg-ajalt anti välja ka temaatilisi erinumbreid (nt töörõivaste ning töö- ja teenistusrõivaste erinumbrid).

Toimetus

Peatoimetajad

Ajakirja peatoimetajad on olnud Bruno Roks, Lilian Kosenkranius, Käthe Kits (aastail 1967–1982) ja Ell-Maaja Randküla.

Teised loomingulised töötajad

Vanemkunstnik-dekoraatorina töötas algusest peale Mari-Liis Küla, esimene kunstnik-fotograaf oli Johannes Külmet. Populaarseks said kunstiajaloolase Ella Vende moeajaloost pajatavad artiklid. 1960. aastate keskel oli Siluett saanud palgata püsitööle kolm moekunstnikku: Mari Kanasaare, Kristel Hmelnitski (Leedjärve) ja Maria Kallingu. Hiljem said toimetuse palgale moekunstnikud Vilma Sepp ja Evi Aren. Kui Krista Kajandu sai Tallinna Moemaja peakunstnikuks, sai temast ka Silueti peakunstnik.

Autorid-moeloojad

Siluetis ilmusid põhiliselt Tallinna Moemaja kunstnike loodud rõivamudelid. Moeloojatest olid hinnatumad Silueti autorid näiteks Ivo Nikkolo, Liivia Leškin ja Zoja Järg.

Mannekeenid

Tänu Siluetile said mannekeenidena väga tuntuks uusi rõivamudeleid ajakirja veergudel demonstreerinud Faime Jurno, Illi Kerge, Helle Juksar, Ly Ranne, Cathy Korju ja paljud teised. Silueti kaanetüdrukud on olnud ka filminäitlejad Larissa Lužina, ­Mare Garšnek, ­Mariana Leover, laulja Marju Kuut, koolitüdruk Anu Saagim, moepromootor Enelin Meiusi.

Mannekeenid said lisa teenida reklaamfotodega – ühe ilmunud foto eest maksti viis rubla.

Tiraažid ja konkurents

Esimeste numbrite trükiarv piirdus 30 000 – 40 000 eksemplariga. 1964. aastaks oli see kerkinud 36 000 eesti- ja 140 000 venekeelse eksemplarini. Hilisemas arvestuses oli eestikeelse ajakirja keskmine trükiarv 52 000 ja venekeelse trükiarv 300 000. Viimase peatoimetaja sõnul trükiti venekeelset numbrit vahel isegi 320 000 – 360 000 eksemplari.

Esimese venekeelse numbri tiraaži tellis endale Moskva Ajakirjandusliit. Venekeelset Siluetti levitati ka sotsialismimaades, eriti Bulgaarias. Ajakirjal oleks turgu jätkunud märksa rohkem, kuid NSV Liidu Kergetööstusministeerium hoolitses tiraažipiiranguga selle eest, et Siluett ei leviks laiemalt kui Nõukogudemaa suurim ja juhtiv moeajakiri Žurnal Modõ. Kõvade konkurentide seas olid veel Festivali moealbum ning naabrite turuliidrid Modõ Sezona ja ­Rigas Modes tiraažidega kuni 150 000.

Jukka Gronow (Uppsala Ülikooli sotsioloogiaprofessor) ja Sergei Žuravljov (NSVL TA Vene ajaloo instituudi vanemteadur) on teaduslike meetoditega uurinud, kuidas arenes pärast teist maailmasõda Nõukogude Liidu aladel moetööstus, ning andnud 2015. aastal oma uurimistöö materjalidest ja tulemustest välja raamatu, milles toovad esile, et juba varasemas vene moe ajaloo käsitluses on uurijad tunnustanud just Tallinnas välja antud Siluetti ja selle mõnede numbrite eriti kõrget kunstilist taset; Siluetile järgneb Riias välja antud ajakiri Rigas Modes (tunnustava faktina selgub raamatust seegi, et ajakirja Rigas Modes trükiti küll algul Riias, kuid peagi hakati seda trükkima Tallinnas).

Mälestusteraamat "Moemaja"

Kirjanik Maimu Berg on moeajakirjas Siluett töötamise ajast kirjutanud mälestusteraamatu "Moemaja", kus kirjeldab moekunstnikke ja ajakirja tegemist väga värvikalt. Teose andis välja Petrone Print 2016. aastal.

Kirjandus

• Jukka Gronow & Sergey Zhuravlev. Fashion meets socialism : fashion industry in the Soviet Union after the Second World War. Helsinki: Finnish Literature Society, 2015.

Välislingid

• Anne Metsis. "Eesti moe loomingu kvintessents", Eesti Ekspress, juuni 2008.
• Katrin Pauts. "Siluett aitas Nõukogude Eestis naiseks jääda", Õhtuleht, 6. detsember 2003.