Sikusarv ehk sokusarv (ka karjasarv, murdes lutusarv,[1] läänemurdes luik) on looma, peamiselt soku sarvest valmistatud sõrmeavadega rahvapill.[2]

Loomasarve ülemine ots lõigati huulikuks ning sarvele tehti tavaliselt 4 või 5 ava. Kuid neid võis olla ka rohkem või mitte ühtegi. Sikusarv oli karjaste ja õitsiliste pill, kuid kasutati ka välitööde vaheajal. Sellel mängiti kindla tähendusega signaale, tantsulugusid ja improviseeriti.[3]

Sikusarv oli tuntud kõigis Baltimaades. Sikusarve viisides leidub palju figuratsioone: eellööke, trioole, keerutusi; eelmängus on tüüpiline stakaato.[4]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti murrete sõnaraamat [1] vaadatud 22.04.2020
  2. Eesti keele seletav sõnaraamat [2] vaadatud 22.04.2020
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 194
  4. Eesti Entsüklopeedia [3] vaadatud 22.04.2020

Välislingid

muuda