Sergei Medvedev
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sergei Aleksandrovitš Medvedev (Сергей Александрович Медведев; sündinud 20. detsembril 1966 Moskvas) on Venemaa juhtiv opositsiooniline ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht, politoloog.
Elulugu muuda
Medvedev sündis Moskva intellektuaalide peres. Tema vanaisa Viktor Sergejevitš Medvedev (1895–1990) oli ehitusinsener, lennuprojektide instituudi asutaja, keda represseeriti Nõukogude ajal kaks korda, aastatel 1937 ja 1948, ning veetis 17 aastat Gulagis. Tema isa Aleksander Viktorovitš Medvedev (1927–2010), muusikateadlane ja publitsist, oli pikka aega Suure Teatri muusika- ja kirjandusosakonna juhataja ning juhtis korduvalt rahvusvahelise Tšaikovski konkursi pressikeskust. Tegi tihedat koostööd heliloojate Dmitri Šostakovitši ja Mieczysław Weinbergiga, kellele kirjutas viie ooperi libreto. Ema Svetlana Jurjevna Medvedeva (sünd. 1938), keeleteadlane, töötas pikka aega NSV Liidu Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Teadusinfo Instituudis.
1988. aastal lõpetas Medvedev kiitusega Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna (1984–1987 ajakirjanduspraktika Kaug-Põhjas (Tšukotka, Kamtšatka, Kolõma)), 1987–1988 õppis vahetusüliõpilasena Praha Karli Ülikoolis. 1989–1990 New Yorgi Columbia ülikoolis Mortimer Zuckermani stipendiaat. 1995. aastal kaitses Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudis doktoritöö teemal "Euroopa projekt ja paavst Johannes Paulus II Euroopa poliitika", aastatel 1991–1993 oli tal paavstiga kaks isiklikku audientsi.
1993–1994 töötas ta külalisteadurina Rahvusvaheliste Suhete Instituudis Roomas.
1994–1996 oli külalisteadur Ebenhausenis (Saksamaa) asuvas Teaduse ja Poliitika Fondis. 1996–1999 oli ta Helsingi Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadur ja Venemaa programmi juht. 1999–2004 George G. Marshalli nimelise Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuse professor Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis.
2004. aastal naasis Medvedev Venemaale. Aastatel 2004–2020 oli ta Moskvas asuva Rahvusliku Uurimisülikooli "Kõrgem Majanduskool"[viide?] professor, politoloogia spetsialist, riigipoliitika rakendusteaduskonna rahvusvaheliste suhete asedekaan. Ta luges kursusi "Vene riik ja Vene ruum", "Sotsiaalpoliitiliste transformatsioonide teooriad: modernne ja postmodernne" jt.
Ta on teinud kaastööd telekanalitele Kultura, Dožd ja Nastojaštšeje Vremja, raadiojaamadele Finam FM/Stolitsa FM ja Vabadus, ajakirjale Forbes, ajalehele Vedomosti ning veebiväljaandele SLON/Republic.
2018. aastal andis kirjastus Individuum välja tema esseede raamatu Putini Venemaast “Krimmi perioodi park. Kolmanda perioodi kroonikad". Raamat ilmus Venemaal mitmes trükis ja tõlgiti kaheksasse keelde. Cambridge'is asuv Polity Press avaldas selle 2020. aastal inglise keeles pealkirjaga "The Return of the Russian Leviathan." Raamat sai Briti Puškini maja raamatuauhinna kui aasta parim Venemaa-teemaline mitteilukirjanduslik teos.
Alates 15. märtsist 2022 elab välismaal.[1]
Medvedev valdab kuut võõrkeelt: inglise, prantsuse, saksa, tšehhi, poola, itaalia.
Viited muuda
Välislingid muuda
- Sergei Medvedev: «Putin tappis Vene unistuse», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 10. märts 2024
- Sergei Medvedev: «Peldikuküsimus – aruanne igavesest vene hädast», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 4. veebruar 2024
- Sergei Medvedev: «Surm ukse taga», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 3. jaanuar 2024
- Sergei Medvedev: «Prigožin kehastas kolme vene arhetüüpi. Juba kerkivadki talle monumendid», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 6. november 2023
- Sergei Medvedev: «Kogu Venemaa on muutunud surmakülvavaks «meeste riigiks»», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 27. juuli 2023
- Sergei Medvedev: «Vene «emake kodumaa» on osutunud mõrtsukast võõrasemaks», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 2. mai 2023
- Sergei Medvedev: «Mobilisatsioon kui vene saatus», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 11. veebruar 2023
- Sergei Medvedev: «Wagneri kuvalda kehastab riikluse lagunemist Venemaal», Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 21. detsember 2022.
- «Nii kõneles Žirinovski. Kuidas poliitiku fantaasiad viisid fašismini Venemaal» Tõlkinud Teet Korsten Postimees, 9. juuli 2022.
- Teet Korsteni intervjuu Sergei Medvedev: «Vene alaväärsustunde mõistmiseks tuleb appi võtta Dostojevski», Postimees, 28. mai 2022.