Secutor

Secutor (mitmus secutores ;tõlkes "jälitaja") oli Vana-Rooma raskerelvastusega gladiaator. Secutor kui võitlejatüüp kujunes välja 1. sajandi keskpaigas pKr.

4. sajandist eKr pärit mosaiik, mis kujutab kolmhargi ja võrguga retiariust võitlemas secutoriga.

Relvastus

Ta kandis kogu pead katvat siledat kiivrit ning suurt nelinurkset puidust kilpi ehk scutumit. Ta kasutas lisaks lühikesele mõõgale gladius ka pistoda, millega purustas sobival hetkel tagaaetava vastase, retiariuse, võrgu. Mõõka hoidva käe (enamasti parem) turviseks oli tepitud või rauast varrukas. Tal oli üks sääreturvis (enamasti vasakul jalal). Secutoril oli võitlejanimi ning kiiver võimaldas tal anonüümseks jääda. Secutor oli spetsiaalselt treenitud võitlema retiariusega, kelle relvadeks olid võrk, kolmhark ja pistoda.

Võitlus areenil

Secutori kiiver oli väikeste silmaavadega, mis piiras nähtavust, lisaks oli raskendatud hingamine ja seetõttu ei saanud kiiresti liikuda. Secutor võitles liivastel areenidel paljajalu, sest liiv sandaalides võis olla võitlust saatuslikult segav. Lisaks oli jalgu mööda liiva libistades võimalik saada infot jalgealuse ebatasasuse või ka retaariuse võrgu kohta. Kukkudes oli tal tõenäosus heitluses kaotajaks jääda suur. Kolmhargiga kiireid torkeid ja petteliigutusi tegeva retiariuse eesmärgiks oli secutori tähelepanu hajutamine, et talle edukalt võrk peale heita, vastane sisse mässida ning kolmhargiga rünnata. Teine taktika oli heita võrk üle kilbi ja see secutoril käest rebida, misjärel too oli kaitsetu kolmhargi eest. Juhul kui võrguheide ebaõnnestus ja retiarius oli sunnitud võrku tagasi tõmbama, järgnes secutori kiire rünnak. Retiariuse elu olenes tema osavusest võrguheitmisel, enamsti tuli nende heitluses võitjaks secutor.

Kirjandus

• Philip Matyszak. Rooma areenivõitleja käsiraamat. Tallinn, AS Äripäev, 2017