Dharmakāya
Dharmakāya ehk seadmuse ihu, ka ’seadmusekogu’ (sanskriti keeles dharmakāya; tiibeti keeles chos kyi sku; hiina keeles 法⾝ fashen; jaapani keeles hōshin) on hilis-mahajaanas ja vadžrajaanas üks buda kolmest ihust (sanskriti keeles trikāya) koos õndsuseihu (sambhogakāya) ja maise ihuga (nirmāṇakāya). Seadmuse ihus avaldub budistlik õpetus ehk kultuur.
Dharmakāya esialgne tähendus Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s oli ’seadmuse tekstide kogu’. Seadmuse ihu vastandus elava Buddha sõnana Buddha säilmetele (sanskriti keeles buddhaśarīra ‘buddha keha’) ja nende kultusele ning samuti seadmusekehale (dharmaśarīra), mille all mõisteti stuupadesse säilmete asemel paigutatud pühakirjatekste.
Seadmuse ihu on ülejäänud kahe ihu suhtes primaarne. Sellest luuakse õndsuseihusids ja maiseid ihusid vastavalt olendite mõistmisvõime ja arusaamise tasemele.
Theravaada muuda
Paali kaanonis on mõiste dhammakāya (dharmakāya) kujundlik, viidates Buddha õpetusele tervikuna.[1]
Tai budismi dhammakaya liikumises on dhammakāya tunnetatav kui omaenda budasus ehk nirvaana.[2][3]
Viited muuda
- ↑ Dutt, Nalinaksha (1929), "The Doctrine of Kaya in Hinayana and Mahayana", The Indian Historical Quarterly, 5 (3)
- ↑ Mackenzie, Rory (2007), New Buddhist Movements in Thailand: Towards an understanding of Wat Phra Dhammakaya and Santi Asoke, Routledge, ISBN 978-0-203-96646-4
- ↑ Scott, Rachelle M. (2009), Nirvana for Sale? Buddhism, Wealth, and the Dhammakāya Temple in Contemporary Thailand, State University of New York Press, ISBN 978-1-4416-2410-9
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.