Saabas

säärega jalavari

Saabas on pika säärega jalanõu.

Saapapaar

Nagu teisedki jalanõud, on ka saabas mõeldud jala kaitseks külma, niiskuse ja traumade eest. Saapaid valmistatakse nahast, kunstnahast, kummist ja muudest materjalidest.

Võrreldes kingaga on saabas üldiselt tugevamast materjalist ja ulatub pahkluuni või kõrgemale. Pahkluuni ulatuvat saabast nimetatakse poolsaapaks, säärt katvat saabast (pika) säärega saapaks (säärsaapaks, säärikuks). Kalamehesaabas võib ulatuda puusani.

Saapaliike muuda

  • alpinistisaapad
  • botikud
  • jalgpallisaapad
  • kalavinskid
  • kalossid
  • kauboisaapad – ratsasaabastest 19. sajandil välja arenenud saapa tüüp, tavaliselt umbes poole sääreni ulatuvad, ilma paelteta, veidi pikendatud terava ninaosaga ning poolkõrgete ettepoole kalduvate kontsadega
  • kirsad – kunstnahast säärsaapad, mida kanti Vene armees ja töösaapana
  • kummikud
  • lumesaapad
  • matkasaapad
  • mootorratturisaapad
  • mägironimissaapad
  • nahksaapad
  • ratsasaapad
  • seitsmepenikoormasaapad – mütoloogias võlusaapad, mis võimaldavad kandjal väga kiiresti liikuda (seitse penikoormat ühe sammuga)
  • sukksaapad
  • suss-saapad
  • suusasaapad
  • töösaapad
  • uisusaapad
  • untad – Venemaa polaaraladel levinud paksud karusnahast (koera-, põhjapõdra-, hundi- vm nahast) talvesaapad lumes liikumiseks
  • vildid – vildist vormitud talvesaapad, millele võivad lisanduda vastupidavuse suurendamiseks külgeõmmeldud nahast tald ja pealsed või viltide peal kantavad kummist kalossid

Vaata ka muuda