S-400
S-400 Triumf (vene keeles С-400 Триумф) on Venemaa õhutõrjeraketisüsteem. GRAU koodnimetus 40Р6, NATO koodnimetus SA-21 Growler.
See on ametlikult kasutusel alates 2007. aastast. Õhutõrjeraketisüsteemi S-400 neljast veokist koosneva ühe pataljoni hinnanguline väärtus oli 2017. aastal umbes 1,25 miljardit dollarit ehk enam kui 115 miljardit rubla.[1]
Ajaloost muuda
S-400 väljatöötamist alustati 1980. aastate lõpus ja Venemaa teatas sellest 1993. aastal.[2] Venemaa relvajõududes oli kavandatud süsteemi kasutuselevõtt 2001. aastal. 2003. aastal selgus, et süsteem ei olnud kasutuseks valmis.[3] Projekti lõpule viimisest teatati 2004. aastal, kuid süsteemi kasutamine kiideti heaks 2007. aastal.
Kapustin Yari on raketipolügoonil Astrahani oblastis toimus juulis 2007 süsteemi katsetus. Esimene rakettsihtmärk, mis liikus kiirusel 2800 km/h, tulistati alla. Teine sihtmärk, mis lendas 16 km kõrgusel, sai samuti tabamuse.[4] 2013. aasta augustis viidi taktikalise õppuse raames esimest korda läbi õhutõrjesüsteemi S-400 kasutamine väljaspool polügooni.[5]
Raketisüsteemi S-400 Triumf ja õhutõrjekompleks 96K6 Pantsir kavandati integreerida kaheastmeliseks kaitsesüsteemiks.[6] Juhtimisseadmete hulka kuulub Elbrus-90micro digitaalne juhtimissüsteem.
Kirjeldus muuda
Suure lennukaugusega 40N6E rakettidega suudab kompleks tabada aerodünaamilisi sihtmärke kuni 380 km kaugusel. Raketitõrjesüsteem on loodud kasutamiseks AWACS süsteemi sõjaväelennukite, õhuväe juhtimispunktide, strateegiliste pommitajate, hüperhelikiirusega tiibrakettide ja ballistiliste rakettide vastu.
S-400 raketisüsteemid on organiseeritud juhtimissüsteemi 30K6E (baseerub veokil Ural-5323), mis suudab koordineerida kaheksa pataljoni (4 kandeveokit BAZ-64022 või MAZ-543 M) 98ZH6E maa-õhk raketisüsteemide tegevust lahingus.[7] Üks kaheksast pataljonist koosnev süsteem suudab juhtida 72 kanderaketti.[8] Raketisüsteemi õhutõrjeversiooni saab kasutada ka maapealsete sihtmärkide vastu. S-400 suudab tabada tiibrakette nende madala lennutrajektoori tõttu vaid umbes 40 km kaugusel. S-400-l on elektroonilise sõjapidamise integratsioonisüsteem, mis on mõeldud peamiselt rakettide ja õhutõrjesüsteemide ründamiseks mõeldud vastase seadmete navigatsiooni- ja juhtimissüsteemide töö häirimiseks või katkestamiseks.
Esmase radarina toimib multifunktsionaalne radar 92N6E, selle avastamisulatus on 340 km. Püüdurraketi lend sõltub 92N6E radari andmetest. Panoraamradari 91N6E deklareeritud sihtimisulatus on 150 km.[9] Maksimaalsed sihtimisulatused (tuvastusulatused on suuremad) on järgmised:
- Ballistilise sihtmärgi jaoks (kiirus 4800 m/s ja radari määratav objekti ristlõige RCS 0,4 ruutmeetrit) 200 km
- 4 ruutmeetrise RCS-iga sihtmärgi puhul 340 km[10]
- Strateegiliste pommitajate jaoks 340 km[10]
- Maksimaalne vahemaa juhtimiskeskuse 30K6E ja raketisüsteemi ühe pataljoni 98ZH6E vahel võib olla kuni 100 km.
Viited muuda
- ↑ Turkey, Russia sign deal on supply of S-400 missiles. Reuters (29 декабря 2017).
- ↑ Land Based Air Defence, Jane's, 2010–2011
- ↑ S-400 Triumf. Updated July 6, 2021.
- ↑ Подзоров Е. "ТРИУМФ"альный ЩИТ СТОЛИЦЫ. Красная звезда (28 июля 2007).
- ↑ В Бурятии впервые проведут стрельбы из ЗРК С-400 «Триумф» — Военный обозреватель
- ↑ The S-400–Pantsir Tandem. Jamestown. Archived from the original on 10 August 2018.
- ↑ Зенитный ракетный комплекс С-400 'Триумф' Архивная копия от 3 апреля 2014 на Wayback Machine.
- ↑ Here's Why Four Regiments Of Russian S-400 Air Defense System Failed To Detect Soviet-era Tu-141. Global Defense Corp. Retrieved 24 August 2023.
- ↑ С-400 vs Patriot: в чем американцы уступают нашим ЗРС. Archived from the original on 2 February 2017.
- ↑ 10,0 10,1 The trouble with Russia's S-400 Triumf surface-to-air missiles in the Ukraine war. Global Defense Corp. Retrieved 24 August 2023.