Sünteetilised kütused lennunduses

Sünteetilist kütust valmistatakse vesiniku eraldamisel veest ja süsiniku eraldamisel atmosfääris sisalduvast süsihappegaasist. Seejärel lisatakse vesinikule süsinik ning tulemuseks on sünteetiline kütus. See põhineb puhtalt taastuvenergial (päikese-, hüdro- ja tuuleenergia), ning selle kasutamisel eraldub nullilähedane kogus heitgaase atmosfääri. [1]

Takistused muuda

Erinevalt biokütustest, mis on valmistatud põllumajandusjääkidest jmt, on sünteetilised kütused pikaajalise kasuga protsess, mis suudab muuta lennunduse mõju keskkonnale märkimisväärselt ning efektiivselt. Selle saavutamiseks on aga vaja jagu saada raskustest, mis on siiani takistanud sünteetilise kütuse laialdast levikut.

1) Tehnoloogilised murekohad − kuna lennundus vajab pidevat turvalisuse kontrolli, siis uue kütuse importimine lennundusse nõuaks pikka ning ka väga kulukat protsessi. Lennunduses tuleb alati turvalisus ennekõike ning sünteetilise kütuse kasutus igapäevases lennunduses oleks hiiglaslik ja väga oluline samm lennunduse arengus. Selleks, et see kütus leiaks laialdast kasutust, on kõigepealt vaja läbi viia mitmeid teste ning turvakontrolle. Praeguseks pole leidunud taolisi firmasid, kes on nõus võtma seda vastustust enda peale, kuna läbipõrumise risk on suur ning võimalikud kasud pole firmadele riski võtmist väärt.[2]

2) Kütuse hind − kuna lennufirmad soovivad võimalikult vähe kütuse eest maksta, siis neile see korda ei lähe, et sünteetilised kütused on keskkonnasõbralikumad, kui nende hind on tavalisest petrooleumkütusest kallim. Lennunduse valdkond on juba piisavalt kulukas ettevõtetele, et iga lisakulutuse sisse võtmine on alati väga kaheldav. Seega juhul, kui sünteetilise kütuse hind pole odavam või sama hinnatasemega, siis selle oodatav laialdase leviku tõenäosus suurte lennundusettevõtete hulgas on väga väike.

3) Dokumentatsioon − kuna lennundus peab olema võimalikult turvaline, on vaja saada vajalikud dokumendid ja load riiklikul tasandil, et üldse sünteetilisi kütuseid tootma ning seejärel neid ka kasutama hakata lennukites.

Väljavaade muuda

Sünteetilised kütused on vajalikud tänapäeva maailmas, et ära hoida õhusaaste süvenemist. Eesmärk on, et lennundus oleks puhtam ning väheneks CO2 tase õhu koostises. Samuti tõuseksid ka energiaressursid ning langeksid muude sõidukite kütusehinnad. Alternatiivkütused vähendavad heitgaaside teket ning põhineksid taastuvenergia ressurssidel ning see oleks suur edusamm ühiskonnas, et parendada Maa kvaliteeti ja puhtust.[3]

Viited muuda

  1. Fermi energia, „Vesiniku ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil,“ detsember 2020. [Võrgumaterjal]. Saadaval: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf. [Kasutatud 22.03.2022].
  2. T. Białecki, W. Dzi˛egielewski, M. Kowalski ja A. Kulczycki, „Reactivity Model as a Tool to Compare the Combustion Process in Aviation Turbine Engines Powered by Synthetic Fuels,“ 02 oktoober 2021. [Võrgumaterjal]. Saadaval: https://web.p.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=4&sid=3db2afdb-3329-4b65-97bc-3380b8881aa2%40redis. [Kasutatud 22.03.2022].
  3. Euroopa Komisjon, „KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA,“ 08 juuli 2020. [Võrgumaterjal]. Saadaval: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0301&from=EN. [Kasutatud 22.03.2022].