Sándor Weöres
Ungari kirjanik
Sándor Weöres [šaandor vöröš] (22. juuni 1913 Szombathely – 22. jaanuar 1989 Budapest) oli ungari luuletaja ja tõlkija.
Sándor Weöres | |
---|---|
Weöresi mälestusmärk Szombathelyis | |
Sünniaeg |
22. juuni 1913 Szombathely |
Surmaaeg |
22. jaanuar 1989 (75-aastaselt) Budapest |
Alma mater |
|
Autasud | Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind |
Tema esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Nyugat, kui ta oli 19-aastane. Ta lõpetas Pécsi Ülikooli filosoofia ja esteetika erialal.
Weöres on tõlkinud inglise, vene, ukraina, sloveeni ja gruusia luulet. Tema Daodejingi tõlge on Ungaris väga populaarne.
György Ligeti on viisistanud mitmeid Weöresi luuletusi.
Tunnustus muuda
Looming muuda
Luulekogud muuda
- Hideg van, 1934.
- A kő és az ember, 1935.
- A teremtés dicsérete, 1938.
- Meduza, 1944.
- A szerelem ábécéje, 1946.
- Elysium, 1946.
- Gyümölcskosár, 1946.
- A fogok tornáca, 1947.
- Bóbita, 1955.
- A hallgatás tornya, 1956.
- Tarka forgó, 1958.
- Tűzkút, 1964.
- Gyermekjátékok, 1965.
- Merülő Saturnus, 1968.
- Zimzizim, 1969.
- Psyche, 1972.
- Télország, 1972.
- Priapos, kirjutatud 1950, ilmunud 2001.