Rugāji vald (läti Rugāju pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas.

Rugāji vald
läti Rugāju pagasts
Vapp
Pindala: 317,6 km²
Elanikke: 1194 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,8 in/km²
Keskus: Rugāji
Vallamaja

Vald piirneb sama piirkonna Lazdukalnsi, Kubuli, Balvi, Bērzkalne ja Vectilža vallaga, Madona piirkonna Indrāni vallaga ning Gulbene piirkonna Daukstese, Litene ning Stradi vallaga.

Valla pindala on 317,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1446 inimest.[2] Valla keskus on Rugāji küla. Aastal 2011 elas vallas 1314 lätlast ja 114 venelast.[3]

Ajalugu

muuda

Agraarreformi eel kuulusid valla maad Balvi mõisale. Vald moodustati aastal 1922. Aastal 1938 oli selle pindala 372,9 km². Aastal 1945 moodustati vallas Daugasne, Dreimaņi, Kraukļi, Medņi, Pakrati, Rugāji ja Teteri külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Rugāji külanõukoguga likvideeritavad Dreimaņi ja Pakrati külanõukogu. Aastal 1961 liideti sellega Daugasne ja Kraukļi külanõukogus asunud Rugāji sovhoosi ja Blāzma kolhoosi alad. Aastal 1965 liideti külanõukogus asunud Lazdukalnsi sovhoosi maad Lazdukalnsi külanõukoguga. Aastal 1971 liideti külanõukoguga suurem osa likvideeritavast Kraukļi külanõukogust. Aastal 1977 liideti sellega likvideeritava Daugasne külanõukogu maad, osa külanõukogust liideti aga Tilža külanõukoguga. Külanõukogust sai aastal 1990 vald.[4] Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Rugāji piirkonda.

Mälestised

muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ķeibenieki muinaskalmed ehk Sõjahauad, Aizstirne muinaskalmed ehk Vana kalmistu, Čušļi muinaskalmed ehk Sõjahauad, Dzirnavsala muinasasula ja Mašķi muinaskalmed ehk Sõjahauad.[5] Kohaliku kaitse all on Nagļi (Reibāni) kalmistu kabel, Rugāji õigeusu kirik, Rugāji vallamaja, Pokrata kalmistu kabel, Andzelmas Limanāne talu, Anna Luža talu, Anastāsija Losāne talu, Zenon Čudarāni talu, Vēži muinaskalmed, Melnlīdumi keskaegne kalmistu ehk Sõjahauad, Medņi muinaskalmed ja Sūra muinasasula.[6]

Loodus

muuda

Vald jääb Ida-Läti madalikule. Valla kõrgeim koht ulatub 126,8 meetrit üle merepinna. Suuremad jõed on Pedetsi jõgi ja Balupe. Järvedest asuvad seal Stradi valla piiril 148 ha suurune Lazdags ja Stradi ning Litene valla piiril 120 ha suurune Kalnis, valda jäävad Ilganči järv pindalaga 26,6 ha, Pokrata järv pindalaga 25 ha ja Boževa järv pindalaga 22,6 ha.

Looduskaitse all on Vecpededze tamm, Vīkšņi hiidtamm, Kačeva tamm, Rugāji tamm, Dzērvji tamm, Grūzīši tamm ja Viltune tamm. Valda jääb ka mitu nimetut põlispuud ja üks nimetu rändrahn. Vallas asub 53 ha suurune Pokrata järve hoiuala, valla lääneosa jääb osalt Lubānsi märgala hoiualale.[7]

Külad

muuda

Vallas on kuuskümmend kaheksa küla. Valla keskuses Rugājis (lielciems) oli 2018. aastal 542 elanikku, Tikaiņi külas (vidējciems) oli 2007. aastal 124 elanikku. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Aizstirne 19 elanikuga aastal 2007, Aleksandropole 5 elanikuga aastal 2007, Anengofa 24 elanikuga aastal 2007, Baldones 46 elanikuga aastal 2007, Bērzuleja 1 elanikuga aastal 2003, Biškāni 5 elanikuga aastal 2007, Bolupnīki 2 elanikuga aastal 2008, Capurnīki 7 elanikuga aastal 2007, Ciukusola 41 elanikuga aastal 2007, Čušļi 5 elanikuga aastal 2007, Daudzine 31 elanikuga aastal 2007, Daugasne 30 elanikuga aastal 2008, Dekšņi 13 elanikuga aastal 2007, Dobenieki 3 elanikuga aastal 2007, Drebēji 14 elanikuga aastal 2007, Dzelzupe 6 elanikuga aastal 2008, Dzeņi 11 elanikuga aastal 2007, Dzīstnīki 6 elanikuga aastal 2007, Dubļukolns 21 elanikuga aastal 2007, Egļusala 34 elanikuga aastal 2007, Forsteja 16 elanikuga aastal 2007, Gaiļakalns 26 elanikuga aastal 2007, Grīstiņi 28 elanikuga aastal 2007, Grūzīši 5 elanikuga aastal 2007, Ilganči 11 elanikuga aastal 2007, Kačeva, Kaņepīne 26 elanikuga aastal 2007, Kaņepsola 1 elanikuga aastal 2007, Keibinīki 21 elanikuga aastal 2007, Kozupe 38 elanikuga aastal 2007, Krampines 33 elanikuga aastal 2007, Kraukļova 20 elanikuga aastal 2007, Lāptava 21 elanikuga aastal 2007, Līpukolns 4 elanikuga aastal 2007, Līvāni 1 elanikuga aastal 2007, Lopubirze 5 elanikuga aastal 2007, Lūkusola 2 elanikuga aastal 2007, Malnīleidumi 10 elanikuga aastal 2007, Malnosola, Mazezeriņi 4 elanikuga aastal 2007, Medņi 62 elanikuga aastal 2007, Mieriņi 4 elanikuga aastal 2007, Mozpokrota 10 elanikuga aastal 2007, Nagļi 16 elanikuga aastal 2007, Nīdrumola 12 elanikuga aastal 2007, Oparnīki 19 elanikuga aastal 2007, Pērtupe 6 elanikuga aastal 2008, Pliksna 13 elanikuga aastal 2007, Pokrota 49 elanikuga aastal 2007, Rimstavas 2 elanikuga aastal 2007, Rīkstusola 22 elanikuga aastal 2007, Sebeži 1 elanikuga aastal 2007, Silenieki 26 elanikuga aastal 2008, Stomeri 7 elanikuga aastal 2007, Strazdiņi 5 elanikuga aastal 2007, Strautiņi 13 elanikuga aastal 2007, Strodi 50 elanikuga aastal 2007, Teteri 8 elanikuga aastal 2007, Upeitnīki 15 elanikuga aastal 2007, Vēzis 5 elanikuga aastal 2007, Zaļosola 4 elanikuga aastal 2007, Zeļteņi 13 elanikuga aastal 2007, Žeivenīki 17 elanikuga aastal 2007, Vilkava 11 elanikuga aastal 2007 ja Vīlande 21 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 1.11 2018
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda