Rucava vald

Rucava vald
	läti Rucavas pagasts
	Pindala: 238,1 km²
	Elanikke: 916 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 3,8 in/km²
	Keskus: Rucava

Rucava vald (läti keeles Rucavas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald asub Läänemere kaldal.

Vald piirneb sama piirkonna Dunika ja Nīca vallaga. Vald asub Leedu piiri ääres; Leedus piirneb see Skuodase rajooni Lenkimai vallaga, Palanga linnaga ja Kretinga rajooni Darbėnai vallaga.

Valla pindala on 238 km². 2011 aasta seisuga elas seal 1134 inimest. Valla keskus on Rucava.

Ajalugu muuda

Rucava valla alal asusid Ķāķišķe, Meirišķe ja Rucava mõis. Aastal 1919 viidi osa selle küladest Dunika valla koosseisu. Aastal 1935 oli Rucava valla pindala 268 km² ja seal oli 5021 elanikku.^[2]

Aastal 1945 moodustati vallas Pape, Brušvīti, Ķāķišķe, Meirišķe ja Rucava külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Rucava külanõukoguga likvideeritavad Brušvīti, Meirišķe ja Pape külanõukogu. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Sikšņi külanõukogus asunud kolhoosi Padomju Latvija territoorium. Aastal 1975 liideti osa Rucava külanõukogust Nīca külanõukoguga.^[3] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Rucava piirkonda.

Kaitstavad objektid muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pape majaka torn, Pape Ķoņu ciemsi kaluriküla, Mazgatuži muinaskalmed, Leja muinaskalmed ja ohvriallikas-hiiepaik, hiiepaik Klaustiņi kivi juures, Kalna Urbāni muinaskalmed, Ģeistauti muinaskalmed, Bašķi muinaskalmed, Jūrmalnieki kalurite talu, Gaiļi talu, Žubri talu elumaja, Rucava luteri kiriku orel ning orelirõdu.^[4]

Kohaliku kaitse all on Čukāni kiviaed ja asulakoht, Geči muinaskalmed, Cibuki keskaegne kalmistu ehk Rootsi hauad, Bakupi muinaskalmed ehk Möödashauad, Dzintarnieki keskaegne kalmistu, Balči muinaskalmed, Gauri asulakoht, Timbri muinaskalmed, Pupihaudade muinaskalmed, Öökullihaudade muinaskalmed, Agatnieki talu, Boži talu, Ezermaļi talu elumaja, Rucava luteri kirik, Pape kalatööstuse kalatöötlemistsehh, Jūrkalni talu ning Nida muinaskalmed ehk Rootsi hauad.^[5]

Loodus muuda

Vald asub Läänemere kaldal Rannikumadalikul. Kõrgeim koht on Pāļi mägi (35,9 m), mis on kõrgeim vahetult Läänemere kaldail asuv luide. Ligi 30% valla territooriumist katavad metsad

Suurim jõgi on Šventoji jõgi, teine tähtsam vooluveekogu on aastal 1834 rajatud Pape järve merega ühendav Pape kanal.

Looduskaitse all on Nida mererand, Ezergali jugapuu, Rucava hiidpärn, Rucava vaher, Žvaģi pärn, Dzintarnieki pärn ja Pērkoņi kadakas, lisaks veel arvukalt nimetuid vallas kasvavaid põlispuid. Vallas asuvad Sventāja jõe oru hoiuala pindalaga 409 hektarit ja Ķirba soo hoiuala pindalaga 1103 hektarit, valla loodeosa jääb osaliselt Pape loodusparki.^[6]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1068 lätlast, 15 venelast, 3 valgevenelast, 8 ukrainlast, 4 poolakat ja 34 leedulast.^[7]

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[8]
Bajāriņciems	mazciems	63 (2006)
Ģeistauti	skrajciems	~30 (2006)
Ģigas	mazciems
Jūči	skrajciems
Ķāķišķe	vidējciems	73 (2020)
Katuži	skrajciems
Līkuma ciems	skrajciems	0 (2012)
Meirišķe	skrajciems
Mikņu ciems	skrajciems
Nida	mazciems	8 (2020)
Palaipe	skrajciems	~50 (2006)
Pape	mazciems	29 (2020)
Peši	vasarnīcu ciems	10 (2020)
Pirkuļi	skrajciems
Rucava	lielciems	494 (2020)
Rucavas muiža	skrajciems
Sviļu ciems	skrajciems
Zīrnāja	mazciems