Roosiromaan
See artikkel vajab toimetamist. (November 2006) |
"Roosiromaan" (prantsuse "Le Roman de la Rose") on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust.
Sisukokkuvõte
muudaNoormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teoses esineb nii häid kui ka halbu tegelasi, näiteks lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelased on Loodus ja Mõistus. Teose lõpus lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida.
Kirjandus
muuda- "Roosiromaan" (katkendid, tõlkinud Jaan Kross) – Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, ERK, Tallinn 1962, lk 364–372 (autor Guillaume de Lorris) ja lk 373–379 (autor Jean de Meung) ja kommentaarid lk 551–553