Roomavus
Roomavus on tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu.
Roomavust iseloomustab roomepiir ehk roometugevus.
Tavaliselt hakkab metall roomama, kui temperatuur on üle rekristallisatsioonitemperatuuri, mis on tunduvalt väiksem metalli sulamistemperatuurist. Madala sulamistemperatuuriga ainetel (tsink, plii) ilmneb roomamine juba toatemperatuuril. Terase erinevatel markidel tekib roomamine temperatuuri 300 C° ümbruses. Roomavus suureneb temperatuuri tõusuga. See ilmneb, kui materjal on pikka aega koormuse all, eriti siis, kui materjal töötab kuumas keskkonnas.
Roomavust tekitavad jõud, mille suurus on allpool materjali tõmbetugevusest. Roomavus esineb üldiselt suurte koormuste või kõrgete temperatuuride puhul.
Roomavus on omane kõigile konstruktsioonimaterjalidele. Selle tagajärg ilmneb pikema aja jooksul, mil materjal puruneb. Roomavus on põhiprobleemiks turbiinilabadel, sest need töötavad kuumas keskkonnas pikka aega, kusjuures labale mõjub tsentrifugaaljõud.
Materjali roomavus leiab aset dislokatsiooni- või difusioonimehhanismi kohaselt. Roomavust on võimalik vältida, kui muuta materjali struktuuri selliseks, et dislokatsioonid ei saaks liikuda.