Rokina tsässon
Rokina tsässon on tsässon Setumaal Rokina külas Setomaa vallas.
| Rokina tsässon | |
|---|---|
 Rokina küla tsässon | |
| Riik |
 Eesti |
| Asukoht |
Rokina küla Setomaa vald Võru maakond |
| Ehituse algus | u 1711 |
| Koordinaadid | 57° 47′ 46″ N, 27° 26′ 35″ E |
Üldandmed muuda
Rokina tsässon on pühitsetud pühale Anastasiale ning püha on nahtsipäev 11. november (juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoober). Tsässon ei ole pidevas kasutuses. Hoone ei ole riikliku kaitse all, kuid on heas ehituslikus seisukorras. Viimane remont tehti riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ rahastusel 2009. aastal. Rekonstrueerimise käigus asendati alumised palgid, korrastati eeskoda ning pandi eterniitkatuse asemele laudkatus.[1]
Ehituslikud andmed muuda
Rokina tsässon on väike, ühekorruseline, nelinurkse põhiplaaniga viilkatusega männipuidust ristpalkehitis, mille välismõõdud koos eeskojaga on 390 x 230 cm. Palkosa on ruudukujuline (242 x 240 cm), siseruumi pindala on umbes 3 m2. Tsässonal on lahtine eeskoda (umbes 4 m2), millel on katust toetavad ümarpalkidest, veidi profileeritud nurkadega postid ja umbes meetri kõrgune püstlaudisest piire. Värav on püstistest lippidest ja selle ülemine osa on kaarjas. Keskmise, kõrgeima lipi otsa on meisterdatud rist.
Hoone kõrgus maapinnast sarika ja seina ühenduskohani on 160 cm ja katuseharjani 310 cm. Katuseharjal on lihtne puidust rist. Hoone palgid toetuvad maakividele ja on nurkades seotud kirvega tahutud koerakaelanurga tüüpi seotisega.
Ukse mõõdud on 64 x 141 cm. Ukseleht koosneb kolmest käsitsi kirvega tahutud põõnadele kinnitatud laiast plangust ning on üle värvitud punase keeduvärviga. Uks avaneb sissepoole. Tenderpostid on käsitsi kirvega tahutud, ukse kohal olev palk on tahutud kaardu. Uks on tenderpostidele kinnitatud sepistatud 30 cm pikkhingedega, mis ei ole algupärased. Ukse kohal on otsaviilu palkidesse tehtud süvend sissekäiguikooni jaoks. Aknaid tsässonal ei ole.
Algselt oli hoonel laudkatus, millest annab tunnistust pärlinkonstruktsioon. Viimase remondi käigus pandi hoonele eterniitkatuse asemele taas laudkatus. Eterniitkatus oli pandud pärast 1975. aastat, kuna 1974. aasta Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi ekspeditsiooni märkmetes on kirjas, et hoonel on katkine laudkatus. Märgitakse ka, et tsässonat on varematel aastatel värvitud punaseks, kuid värv on kulunud. 1920. aastate paiku tehtud fotol on hoone ilma välisvoodrita, pikipärlinitele toetuva laudkatusega ja ilma eeskojata. Esikülje ülaosas, katuseviilu all, endise arvatava ikoonisüvendi kohal, on lihtne puulippidest ladina rist. 1974. aasta fotol on hoonel juba eeskoda, mis on praeguseni säilinud.[1]
Sisustus muuda
Tsässona tagaseinas on ikooniriiul paari ikooniga. Varemalt on tsässonas olnud ka ikoon, millel oli kujutatud püha Paraskeva, püha Nikolai Imetegija ja püha Anastasia ning üks ikoonialus (1974. aasta Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi ekspeditsioon).[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Jaanus Plaat, Arne Maasik. Rokina. Nahtsi (Anastassia) tsässon. - Õigeusu kirikud, kabelid ja kloostrid Eestis. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011. Lk 874–879