Riigipidamise kava
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) |
Riigipidamise kava on Eesti Koostöö Kogu 2013.–2015. aastal läbi viidud programm, mille eesmärgiks oli arendada ühiskonnas riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse arutelu, sõnastada probleemid ning töötada välja lihtsama, läbipaistvama, loogilisema ja konkreetselt Eestile sobiva riigi töökorralduse ettepanek.
Kava sõnastab probleemid ja pakub lahendused täpsemalt viies valdkonnas: arutlev demokraatia (osalemine); kohalik omavalitsus; riigihaldus; Vabariigi Valitsus; Riigikogu.
Kava koostati ühistöös teadlaste, ametnike, poliitikute, ettevõtjate ja vabakonna esindajatega.
Riigipidamise kava koostamisel selgitati esmalt välja kõigi viie valdkonna probleemid, milliste muudatusega neid lahendada saaks ning mida nende muudatuste saavutamiseks teha on vaja. Samuti analüüsiti, milliseid uusi probleeme muudatused kaasa võivad tuua. Selle põhjal loodi lühidalt järgmised ettepanekud:
- asendada formaalne „kaasamine“ huvirühmade sisulise osalemisega, kasutada uute kogu ühiskonda mõjutavate seaduste ettevalmistamisel Rahvakogu kogemusi, põimida esindusdemokraatia mudelisse osalusdemokraatia komponente, kasutada julgemini nii riigi kui kohaliku elu oluliste küsimuste lahendamisel rahvaküsitlusi ja –hääletusi;
- viia ellu funktsioonipõhisele koostööle ja tegelikkusele tuginev kohaliku omavalitsuse reform, keskenduda omavalitsuste suuruse ja vormi asemel kohtadel osutatavate avalike teenuste sisule, kättesaadavusele ja kvaliteedile; korraldada ümber riigivõimu tähtsuse kaotanud vahelülide (maavalitsus) töö, pakkuda kogukondadele reaalne võimalus oma elu ise korraldada, toetada omavalitsuste vabatahtlikku liitumist ja sundliitmist valitsuse algatusel seal, kus see on ilmselgelt vajalik;
- keskenduda valitsusasutustes riigi põhiülesannete heale täitmisele ja tähtsustada inimestega vahetult kokku puutuvate riigipalgaliste tööd; kahandada valitsussektori töötajate üldarvu ning samal ajal suurendada nende iseseisvat otsustusõigust ja isiklikku vastutust;
- lõpetada töökoormust ja kulusid kasvatavatele, kuid sisuliselt mittevajalikele mõõdikutele ja ühikute lugemisele tuginev eelarve planeerimine, juhtimine ja aruandlus; muuta töö planeerimine paindlikumaks;
- lõpetada riigi kulude peitmine sihtasutuste, äriühingute ning avalik-õiguslike asutuste alla, tuua poliitikaanalüüs ja planeerimisega seotud tööd ja kompetents tagasi valitsusasutustesse, kaotada kulukad vahelülid;
- anda peaministrile õigus otsustada mitme ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus juhul, kui ministrid ei suuda omavahel lahenduses, selle väljatöötamise või elluviimise tähtaegades ja isikulises vastutuses kokku leppida;
- korraldada Riigikogu töö optimaalse ajakasutuse huvides ümber, võimaldada Riigikogu liikmetel soovi korral jätkata senist erialategevust; tugevdada parlamendi komisjonide personali; säilitada senine töökoormus ja -tasu Riigikogu juhatusele, alatiste komisjonide esimeestele ja aseesimeestele.
Vaata lisaks muuda
Välislingid muuda
Eesti Koostöö Kogu räägib Terevisioonis riigipidamise kavast