Richard de Bury

Richard de Bury (ka Richard Aungerville või Aungervyle; 24. jaanuar 1287 – 14. aprill 1345) oli inglise kirjanik, bibliofiil, benediktiini munk ja piiskop.

Ta oli üks esimesi inglasest raamatukogujaid. Tema peateos "Philobiblon" on kirjutatud vaimulikesse õppimis- ja lugemisarmastuse sisendamiseks. Seda peetakse varaseimaks teoseks, mis käsitleb sügavuti raamatukogundust.

Ta sündis Bury St Edmundsi lähedal Suffolki krahvkonnas. Oxfordi Ülikoolis õppis ta filosoofiat ja teoloogiat ning temast sai benediktiini munk. Ta oli tulevase kuninga Edward III õpetaja ning hiljem Inglismaa varahoidja. Kuningas saatis teda 1330. ja 1333. aastal saadikuna paavsti juurde Avignoni. Esimesel neist reisidest kohtus ta muuhulgas Petrarcaga. 1333. aastal nimetas kuningas ta Durhami piiskopiks. Järgmistel aastatel reisis ta mitu korda diplomaatiliste ülesannetega mandrile. Hiljem lahkus ta poliitikast ning pühendus oma piiskopkonnale ja raamatukogu täiendamisele. Ta kogus käsikirju kaugelt ja lähedalt, päästes neid hoolimatute munkade käest. Tema armastus raamatute vastu on väljendatud ladinakeelses traktaadis "Philobiblon" (kreeka keeles 'raamatute armastus'). Richard de Bury lõpetas selle 1344. aastal ning see trükiti esimest korda aastal 1473. De Bury kirjeldab enda ja oma agentide pingutusi raamatute kogumisel. Ta kavatses Oxfordis oma raamatute baasil avada raamatukogu ning käsitles juba ka raamatute hoidmise ja laenutamise küsimusi. Ta suri aga enne oma kavatsuse täideviimist suures vaesuses ning ta raamatud jagati laiali.