Eesti Reservohvitseride Kogu

Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab Eesti Kaitseväe sõjalisi reservjuhte - ohvitsere ja allohvitsere ning muid riigikaitse huvilisi kes soovivad kaasa aidata EROKi eesmärkide saavutamisele. EROK visioon on ühendada kõiki sõjalisi reservjuhte, korraldades koostöös kaitseväe ja Kaitseliiduga nende arendamist sõjalises väljaõppes ja teenistuses Eesti kaitsevõime suurendamiseks.

EROK missioon on:

• Reservjuhtide ühendamine, esindamine ja nende arengu toetamine.
• Panustamine riigikaitse korraldamisse ja Eesti elanikkonna kaitsetahte kasvatamisse.

Kogu on erakonnaväline.

Kogu eesmärgid

EROK-i põhikirjalised eesmärgid on:

• kasvatada ja süvendada rahva kaitsetahet;
• taotleda ühiskonnas üksmeelt riigikaitse alal;
• suurendada Eesti kaitsevõimet;
• tõsta kaitseväe prestiiži;
• koondada reservohvitsere ning arendada oma liikmetest vaimselt ja kehaliselt eeskujulikud ohvitserid;
• esindada ja kaitsta oma liikmete huve;
• toetada heategevuslikult haridust ja sporti avalikes huvides.

Koosseis

Liikmed

Põhikirjakohaselt jagunevad EROKi liikmed kolmeks:

• tavaliikmed – kaitseväe reservohvitserid, kes on andnud Eesti kaitseväelase tõotuse ja soovivad aidata kaasa kogu eesmärkide saavutamisele;
• auliikmed – üldkoosoleku poolt valitud isikud, kellel on riigikaitses või kogu ees silmapaistvaid teeneid;
• toetajaliikmed – kursandid, välisriikide ohvitserid, tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja teised riigikaitsehuvilised füüsilised isikud.

Struktuur

EROK-i juhtimine toimub liikmete üldkoosoleku, vanematekogu ja juhatuse tegevusega. Lisaorganiteks on aukohus ja revisjonikomisjon.

Kogu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek. Vanematekogu on üldkoosolekul EROK-i liikmete seast valitud volinike koosolek, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatus juhib kogu igapäevast tegevust ning esindab EROK-i, lähtudes üldkoosoleku ja vanematekogu otsustest ning põhikirjast.

Kogu jaguneb territoriaalsuse põhimõttel piirkondlikeks osakondadeks. Vähemalt 5 EROK-i liiget võivad taotleda sõjaväelise eriala või vanuselise koondumise põhimõttest lähtudes sektsiooni moodustamist, esitades vastava kirjaliku taotluse kogu juhatusele.

Tegevus

Põhikirja alusel tegelb EROK järgnevaga:

• teeb koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välisriikides;
• arendab suhteid kaitseväe, eriti selle ohvitseridega;
• osaleb võimalust mööda seaduseelnõude koostamisel, mis puudutavad kaitsejõudude arengut ning reservohvitsere ja avaldab nende kohta arvamust;
• korraldab oma liikmete erialast ettevalmistust ja enesetäiendamist;
• edendab kehakultuuri ja sporti, korraldab võistlusi;
• arendab seadustega lubatud majandustegevust;
• korraldab korjandusi ning avalikke, sealhulgas ka tasulisi üritusi;
• osutab sponsortoetust, teeb annetusi ja kingitusi;
• teeb selgitustööd, osaleb riigikaitset puudutavates aruteludes ja avaldab arvamust riigikaitse korralduse kohta;
• korraldab riiklike ja kaitseväe tähtpäevade tähistamist, oma liikmete ja nende pereliikmete seltskondlikku läbikäimist ja vaba aja veetmist.

Ajalugu

Eesti Reservohvitseride Kogu asutasid 22. juunil 1997. aastal Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel Võrumaal esimeste vabatahtlike reservohvitseride kursuste lõpetajad.

EROK-i asutajaliikmed on: Tarmo Areda, Martin Arpo, Tõnis Arro, Erik Boltowski, Lauri Einre, Arti Hilpus, Jaan Kirss, Arvo Kivikas, Aavo Kokk, Olari Koppel, Eerik-Niiles Kross, Toomas Liivamägi, Andres Mihkels, Madis Milling, Andrus Mägi, Kaido Pihlakas, Jaanus Pikani, Orm Porosaar, Madis Päts, Mika Raudvassar, Peeter Tali, Üllar Talviste, Erki Tamm, Toomas Tammekivi, Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jüri Teras, Vallo Toomet.

Välislingid

• EROK-i koduleht
• "Eesti reservohvitseride kogu korraldab riigikaitsealase sümpoosioni" EPL
• Reservohvitseride käsiraamat.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR