Renni
Renni (ka Ranie, Rennie ja Renning) oli Tartust pärit rae- ja mõisnikuperekond.
Ajalugu muuda
Suguvõsa kohta on esimesi teateid 1614. aastast, mil Tartus mainitakse oldermann Hans Rennit (ka Ranie) (suri pärast 1641), kellest sai hiljem Tartu raehärra.[1] 1618. aastal ostis ta Räni (tollal Seamõisa)[2] ja 1626. aastal kinnitati tema valdusõigust Nüpli mõisale.[3] Tõlk Jakob Renni (suri enne 1682) oli 1651. aastal Räni mõisa omanik.[4] Suguvõsa kustus meesliinis ilmselt XVII sajandi lõpul.
Hans Renni nimest tuleneb Räni mõisa saksa- (Renningshof) ja eestikeelne nimi.[5]
Suguvõsa liikmeid muuda
- Hans Renni (suri pärast 1641), Tartu raehärra, mõisaomanik
- Jakob Renni (suri enne 1682), tõlk, mõisaomanik
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Lemm, Robert Arthur von. Dorpater Ratslinie 1319−1889 und das Dorpater Stadtamt 1878-1918. Marburg/Lahn, 1960, lk 117.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 41 [1].
- ↑ Stryk 1877, lk 113 [2].
- ↑ Stryk 1877, lk 113 [3].
- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 495.