Renessanssaed

Itaalia renessanssaed oli uus aiastiil, mis sai alguse 15. sajandil Roomas ja Firenzes. Renessanssaed on inspireeritud klassikalistest korraldus- ja ilu ideaalidest ning on mõeldud aia ja maastikuvaate pärast, mõtisklemiseks ning aia enda vaatamisväärsuste, helide ja lõhnade nautimiseks.

Hampton Courti palee

Disain

Enne Itaalia renessanssi olid Itaalia keskaegsed aiad suletud seintega. Need olid pühendatud köögiviljade, puuviljade ja ravimtaimede kasvatamisele või kloostri aedade puhul vaiksele meditatsioonile ja palvele. Itaalia renessanssaed purustas seina aia, maja ja maastiku vahel. Hilisrenessansi ajal hakati planeerima järjest suuremaid ja sümmeetrilisemaid aedu, mis olid täis purskkaeve, kujusid, koopaid, veekogusid ja muid elemente, mis olid mõeldud nende omanike rõõmustamiseks ja meelelahutuseks ning külastajatele mulje avaldamiseks. Seda stiili imiteeriti kogu Euroopas, mõjutades Prantsuse renessansi ja Inglise aeda.

Renessansiaja jätkuga aiad hakkasid ühe suuremalt arenema, kuid tasakaalu ja korra põhimõtted olid endiselt rangelt täidetud. Terrassaiad hakkasid muutuma populaarsemaks ja disaini keskpunktiks võis lugeda mäge või uppunud labürinti. Hüdroloogia parema edasi juhtimisega, muutusid purskkaevud kallimaks ja ilusamaks. Itaalias on säilinud palju renessanssaedu, mis on kujunenud populaarseteks turismi sihtkohtadeks.

Villa La Petraia

Kuulsamad kohad

Renessansiajal uhkustasid paljud Itaalia villad hästi kavandatud aedadega, aga osa neist sai kuulsaks just oma ilu poolest. Medici villa Fiesole linnas ehitati aastatel 1455–1461 nõlvale, kust avanes vaade Firenze linnale. Medici villa oli kuulus oma terrassaia poolest, mida hiljem kasutati linnas olevate luuletajate ja kunstnike kohtumispaigana. Paavst Leo X alustas Rooma Villa Madama aedadega, mida hiljem täiendas kardinal Giulio de' Medici, tuues esile tunnustatud freskod. Aia oli kavandanud Raffael.