Rabamännik

Rabamännik on kuivendatud looduslik puisraba[1]. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.[2] Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.[3]

Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) Väätsa looduskaitsealal Järva maakonnas.

RabamändRedigeeri

Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) on hariliku männi üks teisendeid. Harilik mänd on seejuures Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.[4] Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.[5]

TaimestikRedigeeri

Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised turbasamblad: pruun turbasammal, lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.[6] Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pudeltarn (Carex rostrata), harilik luga (Juncus effusus) ja ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia).[7] [8] Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.[9]

KasvukohtRedigeeri

Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui ka külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades kasvavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. [10]

ViitedRedigeeri

  1. Wikipedia. "Bog". 2020.
  2. Turja, K. "Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid". 2006.
  3. Mari Müür. "Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine". 2009.
  4. Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". 2012.
  5. Ülo Tamm. "Mänd - vastupidavuse sümbol". xxx.
  6. Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U. ("Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene". 2001.
  7. "Bog Woodland". 2020.
  8. Kristy Paterson. "Bog woodands". 2019.
  9. Jaanus Paal. "Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". 1999.
  10. CABI. "Pines of silvicultural importance". 2002.