Raasepori linnus

Raasepori linnus (soome keeles Raaseporin linna, rootsi keeles Raseborgs slott) on keskaegne linnus Soomes.

Magnus Schjerfbecki joonistus (1880) selle kohta, milline võis välja näha linnus 1500. aasta paiku

Linnus asub Snappertuna aleviku lähedal, 10 km Raasepori (rootsi keeles Raseborg) linnast idakirdes ja 8 km Karjaa (rootsi keeles Karis) linnast lõunas Lääne-Uusimaal, Raasepori jõe (rootsi keeles Raseborgs å) ääres. Umbes 1 km kauguselt lookleb graniitküngaste vahel "Vana Rannatee", mis juba keskajal toimis Soome lõunaranniku äärse ühendusteena.

NimekujudRedigeeri

  • Rasaborg

AjaluguRedigeeri

Esialgne pealinnus valmis arvatavasti aastatel 1373–1378. Linnus rajati Rootsi suurmaaomaniku, riiginõuniku ja droosti Bo Jonsson Gripi juhtimisel. Bo Jonssonile kuulus tollal läänina kogu Soome.

1378 on linnust esmakordselt kirjalikult dokumentides mainitud.

 
Gripi aadliperekonna vapp

1520. aasta 17. detsembril hukati Raasepori linnuse kõrval Galgbackeni mäel Taani kuninga Christian II käsul Rootsi riigitegelane ja peapiiskop Hemming Gadh.

1533. aastal jäeti Raasepori linnus maha. Maakerke tõttu ei olnud linnus enam merelaevadele ligipääsetav. 1570. aastal läänistas kuningas Johan III linnuseala Lewenhaupti suguvõsale.

1890ndatel algasid linnuse restaureerimistööd ja linnuseala avati avalikukus kasutuseks.

EhitusRedigeeri

Tegemist on mantelringmüür-tüüpi linnusega, mille graniitkaljukünka kuju järgiva väliskaitsemüüri sisekülgede hoonetiibadesse on sulandunud ka 2 mitteflankeerivat nelinurkset torni. Ümar suurtükitorn linnuse kaguküljel on arvatavasti hilisem juurdeehitis. Pealinnusel on olnud sadamakoha kaitseks ka majandushoovidega eeslinnus.

Praegune seisukordRedigeeri

Keskaegsest linnusest on säilinud küllaltki ulatuslikud varemed. Alles on peaaegu kogu hoonetiibade väliskaitsemüür ja peasuurtükitorni alumised korrused. Hävinud on hoonetiibade sisehoovimüürid ja ristikäigud, enamjaolt eesväravaehitis ja zwingerilaadsed eeslinnuseõued, ning eeslinnusemüür sadamakoha kaitseks. Meri on taganenud umbes 2 km kaugusele, kuna sealkandis on maakerge olnud XIII-XIV sajandist arvestades pea 3 m.

ViitedRedigeeri