Rõbatši

Rõbatši (kuni 1946 Rossitten) on küla (endine alevik) Venemaal Kaliningradi oblastis (endine Ida-Preisimaa) Zelenogradski rajoonis Zelenogradski linnakreisis.

Rõbatši
Elanikke	839 (2010)
Koordinaadid	55° 9′ N, 20° 51′ E

Alevik on Kura sääre rahvuspargi administratiivkeskuseks.

Aastani 1946 kandis see nime Rossitten. Nimi tulenes preisikeelsest sõnast rosita, mis tähendab roosi.

Aleviku leedukeelse nimekuju järgi on nime saanud Adavere lademe ja Juuru-Raikküla lademe Rasytė kihistu.

Saksa Ornitoloogiaseltsi linnuvaatlusjaam Fogelwarte Kura säärel (1910)

Ajalugu

Rossitteni kohal asus vana preislaste linnamägi. Aastal 1372 rajas Saksa ordu sinna kindluse. Selle juurde moodustati ka kihelkond.

Sealne loss kaotas sõjalise tähtsuse aastal 1422 ja jäeti lõplikult maha aastal 1507. Sealses lossis leiab aset E. T. A. Hoffmanni jutustus Majoraat.

Sealse kiriku kohta on esimesed teated aastast 1605. XVIII sajandil ja XIX sajandil oli asula Finckensteinide suguvõsa valduses. Praegune kirikuhoone valmis aastal 1873 (aastast 1992 tegutseb selle ruumides õigeusu kirik). Aastal 1901 asutati sinna maailma esimene ornitoloogiajaam.

Aastail 1922-1945 tegutses Rossittenis purilennukool, mille juures hakkas tegutsema Alexander Lippischi juhitud purilennuselts Rhön-Rossitten Gesellschaft (RRG).

Teise maailmasõja käigus Punaarmee hõivatud Ida-Preisimaa sai aastal 1945 NSV Liidu valduseks, kus Rossitten nimetati 1946. aastal ümber Rõbatšiks. 1947. aastal sai Rõbatši aleviku staatuse, mille kaotas 2005. aastal. Aastail 2006–2016 oli see Kura sääre maapiirkonna nime kandva haldusüksuse halduskeskuseks.

Elanikkond

460 (1910) 650 (1933) 690 (1939) 1128 (1959) 751 (1970)

779 (1979) 806 (1989) 960 (2002) 839 (2010)

Tuntud elanikke

• Wilhelm Franz Epha – Saksa insener
• Johannes Thienemann – Saksa ornitoloog

• 
  Tänavavaade (2006)
• 
  Kunagine ornitoloog J.Thienemanni elumaja (2002)
• 
  Endine linnumuuseum (2013)
• 
  Restaureeritud endine Rossitteni evangelistlik kirik (2013)

Välislingid

Rossitten kirjasõnas