Puuviljakonservid
Puuviljakonservid on valmistatud pikaajaliseks säilitamiseks [1]. Need on steriliseeritud toiduained õhukindlalt suletud pakendis [2]. Konservi hoiustamiseks kasutatakse plekk-, klaas- või plastmassnõusid [2]. Kasutatavad koostisosad ja valmistamise viis määravad konservi tüübi [1]. Säilitamine on protsess, kus hoiustatakse toiduaineid pika aja vältel õhukindlas keskkonnas ilma nende kvaliteeti äärmisel määral kahjustamata, eesmärgiga säilitada puu- ja köögivilju maksimaalse maitse, värvuse ja kvaliteedi juures, sealhulgas toiteväärtust muutmata [3].
Puuvilja konservide liigitus ja valmistamine muuda
Moos muuda
Moos on marjadest või puuviljadest tehtud magus hoidis, mis on säilitatud keedetuna või toorena [1]. Moos on oma puuvilja- ja marja sisaldusele sarnane džemmile ja keedisele aga võib sisaldada vähem suhkrut (alates 40%) [4]. Moosi saab teha erinevatel viisidel, ühest või mitmest marja- või puuvilja liigist [5]. Toote säilivusaega pikendab suhkur, mis peatab mikroorganismide kasvu, takistab riknemist ja hoiab vett kinni [5]. Tooraine kvaliteedil on tähtis osa moosi tegemisel, see peaks olema täiesti küps ja ilma kahjustusteta nagu näiteks hallitus, plekid, augud jne [5]. Õigesti tehtud moos on läikiv, ehtsa puuvilja- või marja maitsega, tarretisele sarnase konsistentsiga ja ühtlaselt jaotunud puuviljaosakestega [3]. Moosi valmistamisel kasutatakse järgmiseid marju ja puuvilju, näiteks õun, pirn, ploom, maasikad, vaarikad jne [1]. Moos valmistatakse peamiselt püreestatud või tükeldatud puuviljadest või marjadest saadud viljalihast, mida keedetakse suhkru ja veega [1]. Suhkru ning puuviljade või marjade osakaal sõltub puuviljaliigist ja küpsusastmest, kuid üldiselt kasutatakse 1 kg marjade või puuviljade kohta 0,5 dl suhkrut ja 0,5 dl vett [1]. Kui moosi keetmisel jõuab segu temperatuur 104 °C juurde, reageerivad puuviljades või marjades olev hape ja pektiin suhkruga, tänu millele pärast segu jahutamist moos tardub [1]. Keetmine on oluline ka mikroorganismide inhibeerimiseks, et vältida moosi hallitamist [1].
Želee ehk tarretis muuda
Želee ehk tarretis on läbipaistev või poolläbipaistev puuviljamääre, mis on tehtud magustatud puuviljamahlast, millele on lisatud naturaalset tekkinud pektiini [1]. Kvaliteetne tarretis on selge ja ühtlaselt tarretunud. Puuvili ja marjad peavad ka ise sisaldama piisavalt pektiini ja happeid, et tarretis tuleks õige konsistendiga [6]. Marjad ja puuvili korjatakse paar päeva enne tarbimisküpsust, sest ülevalminud puuviljas ja marjades pole piisavalt pektiini [6]. Tarretis tuleks ebameeldiva lõhna, värvuse ja maitsega [6].
Valmistamisel kasutatakse 1 L mahla kohta 600-800 g suhkrut [6]. Kuumale mahlale lisatakse vähehaaval suhkur ning oodatakse, et see lahustuks [6]. Seejärel keedetakse 5-10 minutit, ilma segamiseta [6]. Tarretis on valmis, kui see langeb lusikalt suurte tilkadena või tilgutades külmale taldrikule tarretub [6]. Vaht tuleb eemaldada ning seejärel väikestesse purkidesse valada [6]. Ääreni täis purgid suletakse plastmassist kaanega [6].
Keedis muuda
Keediste tegemisel keedetakse puuvilja ja marju rohke suhkruga, neid võib valmistada kõigist puuviljadest ja marjadest [6]. Puuvili või marjad peavad olema ühest sordist, küpsed, ühtlase suurusega ja kuiva ilmaga korjatud [6]. Erinevad keedised mida võib valmistada on: muraka-, ploomi-, rabarberi-, maasika-, vaarikakeedis jne [6].
Valmistamiseks on vaja 1 kg suhkrut ja 1 kg puuvilja või marju [6]. Suhkur ja puhastatud marjad laotatakse kihiti potti ja lastakse paar tundi jahedas seista, et suhkur lahustuks [6]. Marjad lastakse aeglaselt keema ning keedetakse umbes 25 min, vaht eemaldatakse ning purgid täidetakse ääreni keedisega ja suletakse koheselt kaanega [6].
Marmelaad muuda
Marmelaad on valmistatud tsitrusviljade koorest, veest ja suhkrust [1]. Marmelaad sarnaneb želeele, kuid erineb oma konsistentsi poolest ning sisaldab viljaliha ja püreed [4]. Marmelaadi tootmisel peab kasutama vähemalt 350 grammi viljaliha, püreed või nende segu ühe kilogrammi marmelaadi valmistamiseks [4]. Marmelaadide kvaliteeti ja omadusi hinnatakse lahustuva kuivaine sisalduse alusel, mille minimaalne nõutav tase on 60% [4]. See parameeter mõjutab oluliselt marmelaadi konsistentsi, maitset ja säilivust [4]. Lahustuva kuivaine sisaldus viitab marmelaadi suhkrusisaldusele, mis on vees lahustunud [4].
Valmistamiseks keedetakse marjad ja kooritud puuvili pehmeks, kinnise kaane all [6]. Kui marjad ja puuvili on pehmed, siis segatakse pidevalt, kuni mass muutub tihkemaks [6]. Saadud mass surutakse läbi sõela ning kaalutakse [6]. Tavaliselt listakse 1 kg püree kohta 500-800 g suhkrut [6]. Järgmisena lisatakse suhkur ja keedetakse seni kuni mass muutub läikivaks [6]. Mass on valmis, kui seda külmale taldrikule tilgutades koheselt tarretud ega valgu laiali [6]. Valmis marmelaad valatakse ääreni purkidesse ning lastakse lahtiselt järgmise päevani seista ja jahtuda ning seejärel suletakse plastmasskaanega [6].
Võided muuda
Puuvilja- või marjavõided sarnanevad tooraine valiku ja valmistusviisi järgi marmelaadile, kui võide tegemisel lisatakse vähem suhkrut ning keetmisaeg on lühem [6]. Võide valmistamisel võib kasutada ka mahla aurutamisel ülejäänud jääki, kui sel juhul peaks sinna juurde lisama värskeid marju või puuvilja [6]. Köögiviljapüree keedetakse tihedamaks ning 1 kg püree kohta lisatakse 300-400 g suhkrut [6]. Segu keedetakse ja segatakse pidevalt, kuni see muutub läikivaks [6] Saadud võie valatakse ääreni purkidesse ning suletakse koheselt kaanega [6].
Kasutamine muuda
Puuviljakonservidel on palju kasutusvõimalusi. Puuviljadest või marjadest valmistatud moosi või võiet saab määrida saia peale [7]. Moosi võib kasutada nii Skandinaavia õunapannkookide pallide täidisena kui ka Poola pannkookide täitmiseks [8]. Lisaks võib moosi serveerida ka traditsioonilise lisandina pannkookide kõrvale [8]. Samuti saab moose kasutada küpsetiste valmistamisel [6]. Marmelaadi tarvitatakse sepikul või saial koos kohvi või piimaga ning vedelamat marmelaadi kasutatakse ka plaadikoogi katmiseks [6]. Puuvilja- ja marjakeedist pannakse tee sisse või süüakse eraldi tee kõrvale, samuti saab seda tarvitada pannkooki süües ja kookide valmistamisel [6]. Želeel on palju erinevaid kasutusvõimalusi, näiteks saab kaunistada kohupiimavahtu, kooke ja torte, kasutada külmade liharoogade kaunistamiseks ning seda lisatakse ka tee sisse [6].
Pakendamine muuda
Purgid, kus moose säilitatakse, peavad olema eelnevalt pestud ja steriliseeritud kuuma veega [5]. Kuuma veega pesemine ja vaba ruumi jätmine on oluline, et vältida mikroorganismide kasvu [5]. Purgid tuleb täita nii, et purgi äärest jääks 1,5 kuni 2,5 cm vaba ruumi [5]. Plastmass- või metallkaaned keeratakse tugevalt peale ning moose säilitatakse 3-6 kuud keldris või külmkapis [5].
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Kakhia, Tarek (n/d). "Fruit preserves" (PDF). Vaadatud 24.04.2024.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 "[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009". www.eki.ee. Vaadatud 24. aprillil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 Preema Devi, M; Bhowmick, N; Bhanusree, M.R.; Ghosh, S.K. "Preparation of Value-Added Products Through Preservation" (PDF). In Value Addition of Horticultural Crops: Recent Trends and Future Directions. 2015: 13-41.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Moosid ja sarnased tooted | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium". www.agri.ee. Vaadatud 24. aprillil 2024.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Awulachew, Melaku Tafese (23. juuni 2021). "Fruit Jam Production". International Journal of Food Science, Nutrition and Dietetics: 532–537. DOI:10.19070/2326-3350-2100092. ISSN 2326-3350.
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 6,19 6,20 6,21 6,22 6,23 6,24 6,25 6,26 6,27 6,28 6,29 6,30 Põldvee-Mürk, K (2014). Hoidistaja aastaraamat. Tallinn.
- ↑ Gardner, Jo Ann (27. jaanuar 2015). Old-Fashioned Jams, Jellies, and Sweet Preserves: The Best Way to Grow, Preserve, and Bake with Small Fruit (inglise). Simon and Schuster. ISBN 978-1-63220-074-7.
- ↑ 8,0 8,1 Flanders, C. "Pancake Rec-ipes From Around fhe World". Vaadatud 24.04.2024.