Purustav testimine
Purustav testimine on testimisviis, kus vaadeldakse katsealuse jõudluse või materjali käitumist erinevatel koormustel. Katset tehakse, kuni katsealusel tekib tõrge. Selliseid teste on lihtsam teha, nende käigus saab rohkem informatsiooni koguda ja seda on kergem analüüsida kui mittedestruktiivse testimise puhul. Purustavat testimist on kõige sobivam ja majanduslikult kasulikum kasutada esemete puhul, mis lähevad masstootmisesse, sest väheste eksemplaride lõhkumise hind ei oma suurte koguste juures olulisust. Purustavat testimist ei ole majanduslikult kasulik teha väikeste koguste tootmise korral (näiteks hoonete ehitamise puhul).[1]
Testimise käigus leitakse vead üles kiirkaameraga pildistades. Saadud pilte kasutatakse hiljem analüüsimiseks ning dokumenteerimiseks. Vea avastamiseks saab kasutada helidetektorit või rõhumõõturit, mis annavad purunemise korral signaali kaamerale. Sellistel kiirkaameratel on kõrgtehnoloogilised lindistamisvõimalused, mis suudavad jäädvustada peaaegu igal kiirusel toimuvat purunemist. Pärast purunemist lõpetab kaamera salvestamise. Saadud pilte saab läbi vaadata aegluubis, mis näitab pilt pildi haaval, mis juhtus enne, purunemise ajal ning pärast seda.[2]
Mõned purustava testimise näited:
Testimine hoonete peal muuda
Purustavat testimist kasutatakse harva eluhoonete või muude suurte ehitiste (näiteks tammide ja sildade) juures, sest nende ehitamine ja lammutamine on liiga kulukas.
Purustava testimise alla käib ka tungraud, mida kasutatakse ajalooliste hoonete peal, et tekitada võimalikult väikest kahju, kuid sealjuures veenduda hoone ohutuses inimestele. Sellistel puhkudel on suur roll ka mittedestruktiivsel testimisel.[3]
Maavärina inseneeria vajab head arusaama, kuidas hooned maavärinate korral käituvad. Purustavat testimist kasutatakse tihti hoonete juures, mida ehitatakse seismoloogiliselt aktiivsetesse piirkondadesse. Selliseid teste nimetatakse tihti kokkuvarisemise testimiseks ning neid viiakse läbi, et uurida uute disainide või juba olemasolevate hoonete seismoloogilisi näitajaid. Teste viiakse läbi raputuslaual, mis imiteerib reaalset maavärinaolukorda. Testimise vastused sisaldavad enamasti ka raputuslaua videot.
Üha enam kasutatakse maavärinate testimiseks spetsiaalselt loodud lõplike elementide tarkvara, kus vaadeldakse hoone käitumist mudelite abil.
Purustav tarkvara testimine muuda
Purustav tarkvara testimine on testimistüüp, kus otsitake programmi veaohtlikke kohti. Testimise käigus proovitakse leida äärmuslikke kasutusjuhte (ingl edge case), mis võivad kasutajal tekkida ja mille tõttu programm lõpetab töötamise.[4]
Testimine autotööstuses muuda
Autotootjad viivad enamasti oma toodangu peal läbi kokkupõrketestimist, et teada saada ning tagada masina turvaline disain ning käitumine avariides.
Kokkupõrketest viiakse läbi päris autode peal, mille juhtideks on pandud mannekeenid. Mannekeenide järgi tehakse mõõtmised ning järeldused.[5]
Viited muuda
- ↑ Shahriyar Kaboli, Hashem Oraee (2016). DeGarmo's Materials and Processes in Engineering: Industrial Applications and Performance Models. Lk 194.
- ↑ Andrew Bridges. "High Speed Cameras for Non-Destructive Testing". Vaadatud 30. aprill 2018.
- ↑ L. Binda, A. Saisi. "Non destructive testing applied to historic buildings" (PDF). Vaadatud 23. aprill 2018.
- ↑ Mohanid Ragel. "Destructive Software Testing". Vaadatud 23. aprill 2018.
- ↑ "Safety Testing Explained". Vaadatud 23. aprill 2018.