Pureņi vald
Pureņi vald (läti Pureņu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
| Pureņi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Pureņu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 59,57 km² | |
Elanikke: 265 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,4 in/km² | |
| Keskus: Kiudolova | |
 |
Vald piirneb sama piirkonna Isnauda, Cirma ja Ņukši vallaga, lisaks veel Rēzekne piirkonna Stoļerova vallaga.
Valla pindala on 59,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 366 inimest. Aastal 2011 elas vallas 271 lätlast, 79 venelast, 3 valgevenelast, 9 ukrainlast ja 2 poolakat.[2] Valla keskus on Kiudolova küla. Vallavanem on Ilga Mikijanska.[3]
Ajalugu muuda
Aastal 1945 moodustati Kaunata vallas Goveika külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1962 liideti Goveika külanõukoguga Stoļerova külanõukogu kolhoosi Zarja maad. Aastal 1975 liideti suur osa külanõukogust, sealjuures ka selle halduskeskus Govieka, LŅukši külanõukoguga. Ülejäänud territoorium nimetati ümber Pureņi külanõukoguks. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Pureņi vald.[4] 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.
Loodus muuda
Vald asub Latgale kõrgustikul. Kõrgeim koht ulatub 177,5 meetrit üle merepinna.
Suurim jõgi on Kivdolica. Suuremad järved on Suur Kivdalova järv (40,7 ha), Väike Kivdalova järv (14,7 ha) ja Pūdnīki järv (33,5 ha).
Looduskaitse all on Zapani tamm, Kivdolova tamm, Ignatova Metsaveere männid, Ignatova Metsmänd ja Batari pärn. Lisaks on looduskaitse all kaks nimetut põlispuud.[5]
Külad muuda
Vallas on nelikümmend üks küla. Valla keskuse Kiudolova (vidējciems) elanike arv aastal 2020 oli 62. Sama staatusega on veel Auziņi 47 elanikuga aastal 2020. Kaks valla küla on staatusega mazciems - Stoponi 35 elanikuga aastal 2020 ja Železnīki 20 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Ancova, Arkani 3 elanikuga aastal 2020, Balašova 1 elanikuga aastal 2009, Burduški 15 elanikuga aastal 2020, Černogorka 5 elanikuga aastal 2020, Činkuri 1 elanikuga aastal 2009, Čipoti 7 elanikuga aastal 2020, Degini, Doroški, Eniki 3 elanikuga aastal 2020, Ignatova, Inčiki, Induļi 4 elanikuga aastal 2020, Justinova 3 elanikuga aastal 2020, Konstantinovka 4 elanikuga aastal 2020, Kovaļki, Krikši 6 elanikuga aastal 2020, Lociši 9 elanikuga aastal 2020, Matjunki, Nīkani 10 elanikuga aastal 2020, Paideri, Peļņi 7 elanikuga aastal 2020, Piukaiņi 3 elanikuga aastal 2020, Pracapole 1 elanikuga aastal 2020, Rubuļi, Ruliki 3 elanikuga aastal 2020, Rutkuši 11 elanikuga aastal 2020, Sauliki 2 elanikuga aastal 2020, Sondori, Sroļeva 1 elanikuga aastal 2020, Starinski 9 elanikuga aastal 2020, Strumpi 1 elanikuga aastal 2020, Zapāni 6 elanikuga aastal 2020, Tribuki 15 elanikuga aastal 2020, Vamži 5 elanikuga aastal 2020, Viruļova 2 elanikuga aastal 2020 ja Vitkupova 15 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ludzas novads, vaadatud 19.12 2020
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Pureņi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis