Punia
Punia on küla (endine alev ja linn) Leedus Alytuse rajoonis, Punia valla halduskeskus. Küla asub Nemunase kaldal Nemunase loogete regionaalpargis.
| Punia | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke | 600 (2011)[1] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 54° 31′ N, 24° 6′ E | ||||
  | |||||
Punias on kool, kultuurimaja, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on sealne aastal 1863 valminud katoliku kirik, linnamägi ja Novembriülestõusu mälestuseks ehitatud kabel.
Loodus muuda
Küla lähistel paikneb looduskaitsealune Punia männik, kus kasvavad ka 40 m kõrgune kuusk ning üks kõrgemaid Leedu mände, mille kõrgus on 42 m ja ümbermõõt 220 cm. Seal asub aastal 1992 loodud 426 hektari suurune Pivašiūnai geomorfoloogiline kaitseala. Lisaks asub seal aastal 1960 rajatud 18,5 km² suurune Punia maastikukaitseala.
Ajalugu muuda
Sealne linnamägi võeti kasutusel esimesel aastatuhandel. Selle pindala on 155x85 meetrit, kõrgus 36-44 meetrit. Aastal 1382 põletasid ristisõdijad linnamäel asunud puidust linnuse maha, ent aastaks 1387 oli see taastatud. Hiljem kujunes sealsest linnusest kohalik mõis, mille hoonete juurde XVII sajandil ehitati sild. Linnus oli kasutusel aastani 1938.
Ühe teooria kohaselt on Punia linnus sama, mis Pilėnai linnus, mida Marburgi Wigandi kroonika kohaselt aastal 1336 ründasid 200 ristirüütlit ja 6000 sõdurit. Kui kaitsjate juht Margiris nägi, et võiduks lootust pole, lasi ta linnuse põlema süüdata. Tules hävisid kõik kaitsjad ja kogu nende vara. [2]
Küla on esimest korda mainitud aastal 1382. Alevi staatuse sai see aastaks 1387.[3] Aastal 1425 püstitati sinna esimene kirik. Aastal 1503 sai Punia Magdeburgi õigused, olles niiviisi 14 vanima Leedu linna seas.
XVI sajandi keskpaigas põles sealne linnus maha, ent sajandi lõpuks oli see taastatud. Toona kujundati linnuse hoonetest sealse mõisa hoonetekompleks.
XVII sajand mõjus Puniale laastavalt ja Põhjasõjas põletati see peaaegu täielikult maha. XVIII sajandi alguses valmis siiski linna raekoda. Seejärel kaotas asula linnaõigused ja kujunes taas aleviks.
XIX sajandi alguses oli Punia väike alev, kuhu asusid elama juudid. Aastail 1848, 1857 ja 1903 alev põles. Aastal 1898 oli seal umbkaudu 1000 elanikku. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Пуне.[4] Seal peeti kolm korda aastas laata. XX sajandi alguses kaotas Punia alevi staatuse.
Teise maailmasõja järel tegutsesid Punia ümbruses Leedu metsavennad.[5] Nõukogude perioodil oli küla kohaliku kolhoosi keskasulaks.
-
Punia -
Vaade linnamäelt Nemunasele -
Kirik
.jpg)
Viited muuda
- ↑ [1]
- ↑ T. Baranauskas. Pilėnai: žygdarbis ir mįslė
- ↑ Gitana Kazimieraitienė. Legendos pasakoja: Lietuvos geografiniai objektai. Kaunas: Šviesa, 2008, 24 lk. ISBN 5-430-04769-4.
- ↑ Пуне. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 25А (50) : Простатит — Работный дом. С.-Петербургъ, 1898., 784 psl.
- ↑ Punia. Visuotinė lietuvių enciklopedija, T. XVIII (Perk-Pra). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2010
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Punia |