Puitlaastplaat
Puitlaastplaat on plaatmaterjal, mis on valmistatud kokkupressitud puiduosakestest ja sideainest kõrgel temperatuuril ja survel.
Enamasti kasutatakse valmistamisel purustatud okaspuidu laastu. Plaate on nii ühe- kui ka mitmekihilisi.[1]
Peamiseks sideaineks on liim, mille põhikomponent on vaik (tavaliselt karbamiidformaldehüüdvaik). Vaigule lisatakse lisaks veel parafiini, karbamiidi ja kõvendit. Lisaks kuuluvad samasse kategooriasse vahvelplaat (ingl k waferboard) ja orienteeritud laastuga plaat ehk OSB (ingl k oriented strand board)[2]
Maailma tootmismaht 2007. aastal oli 90 miljonit m3.
Valmistamine ja kasutamine muuda
Puittooraineks sobivad kõik puiduliigid, kuid peamine eesmärk on kasutada madalakvaliteedilist toorainet ja tootmisjääke. Tavalisemad liigid: ümarpuit, saetööstuse kõrvaltoodang, metsahake, üheaastased taimed.[2] Ümarpuidu kasutamine tagab laastude optimaalse suuruse ja püsivad füüsikalis-mehaanilised omadused.
Toodetakse nii kuivades kui ka niisketes tingimustes kasutatavat puitlaastplaati. Mitmekihilisel puitlaastplaadil on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine, kus väliskihid on peenemast ja sisekiht jämedamast fraktsioonist. Samuti lisatakse vahel plaatidele värve, et näidata nende eriomadusi, kus näiteks roheline on niiskuskindel puitlaastplaat ja punane tulekindel puitlaastplaat.[3]
| Üldandmed | |
|---|---|
| Paksus | 3,2–38,0 mm |
| Laius | 400–2530 mm |
| Pikkus | 1500–6020 mm |
| Tihedus | 450–750 kg/m3 |
| Tehnilised andmed | |
| Laastu paksus | 0,5 mm |
| Laastu laius | 3–15 mm |
| Laastu pikkus | 20–50 mm |
| Liimi kogus | 4–12% laastu kuivkaalust |
| Paindetugevus | 10 MPa |
| Tõmbetugevus ristipinnal | 0,24 MPa |
Puitlaastplaat on väga levinud materjal ehituses ja mööblitööstuses, kuid ka näiteks pakendite valmistamisel. Ehituses kasutatakse puitlaastplaati peamiselt vooderdus- ja alusmaterjalina. Mööblitööstuses on puitlaastplaat juba pikka aega olnud üks levinumaid puiduasendajaid nii korpusmööbli kui ka pehme mööbli konstruktsioonielemendina. Nähtavate pindade puhul kasutatakse puitlaastplaati lamineerituna või spoonituna. Lamineeritud puitlaastplaat saadakse termokõveneva vaiguga immutatud paberi pressimisel plaadi pinnale kõrgel temperatuuril ja survel. Spoonitud puitlaastplaat saadakse enam-vähem sarnasel meetodil, kuid paberi asemel on naturaalne puiduspoon (tavaliselt lehtpuit), kuna see on kõvem kui okaspuit ja samuti ilusama tekstuuriga.
Üks eriliik on vahvelplaat, mis on suurte, õhukeste ja lamedate laastudega plaat, mis töötati välja Kanadas. Tootmisel kasutatakse tangentsiaalsuunaliselt lõigatud haavapuidu laastu. Kasutatakse välisseina seinavoodris, aluspõrandatel (sh muldlaed) ja konstruktsioonmaterjalina.[2][4]
Melamineeritud puitlaastplaat muuda
Melamiiniga plaati kasutatakse odavama korpusmööbli valmistamiseks. Laminaat on oluliselt paksem ja tugevam kui melamiin ning seda kasutatakse köögi töötasapindade, kontorilaudade, aknalaudade jms katmiseks, et tagada suur kulumiskindlus.
OSB-plaat muuda
OSB-plaat (inglise keeles oriented strand board) ehk suunatud laastuga plaat valmistatakse spetsiaalse kujuga laastudest, mis on orienteeritud samas suunas.
Plaat on kergesti töödeldav, ühtlase struktuuriga, mõlemalt küljelt võrdse kvaliteediga. Valmistatakse ka niiskus- ja veekindlaid plaate.
OSB standardsuurus on 1250 × 2500 mm, paksus jääb vahemikku 6–25 mm[viide?].
OSB-plaati kasutatakse peamiselt ehitusplaadina.
Tsementpuitlaastplaat muuda
Tsementpuitlaastplaat saadakse, kui sideainele lisatakse tsementi. Plaat on sileda pinnaga, löögikindel, niiskuskindel, raskestisüttiv ning vastupidav seen- ja putukakahjustustele.
Plaadi standardmõõdud on 3200x1250 ja 2800x1250 ning paksus 8–40 mm.
Viited muuda
- ↑ "Particle board".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Dmitri Šumigin. Puitlaastplaadid.
- ↑ "What is particleboard?".
- ↑ "Furniture industry".