Prei

hobuse sõrgatsi paindepinna nahapõletik

Prei ehk mudapalavik on hobuse sõrgatsi paindepinna nahapõletik. See esineb enamasti täiskasvanud hobuste jalgadel, sõltumata soost, kevadisel või sügisesel ajal.[1][2]

Haigustekitaja Dermatophilus congolensis

Tekkepõhjused muuda

Preid põhjustavad mullas leiduvad bakterid, mis kuuluvad stafülokokkide perekonda või bakter dermatophilus congolensis. Kuna bakterid elutsevad mullas, esineb haigus sagedamini sügisel ja kevade alguses, kui hobuste jalad on pidevalt märjad ja vastuvõtlikumad bakteritele. Sõrgatsi paindepinna nahk on õrn ning kokkupuutel pori, sõnniku, muda ja muude ärritajatega võib areneda nahapõletik.

Prei ei ole nakkav, seega on ohutu pidada haiget ja tervet looma edasi samas koplis. Samuti on erinevate hobuste vastuvõtlikkus preile erinev. Näiteks täheldatakse valge värvusega jalgadega hobuste puhul haigestumist sagedamini. See võib olla seoses UV-valgusest tingitud nahakahjustustega. Samuti esineb preid rohkem raskeveohobustel, kelle sõrgatseid katavad pikemad karvad.[3][2]

Prei sümptomid muuda

Prei põhjuseks on välistegurid, enamasti halb hobuste jalgade hoolduse tagajärg. Pori, muda, sõnnik, keemilised jt. ärritajad toimivad tugevasti sõrgatsi paindepinna õrnale nahale, mis on nahapõletiku arenemise põhjuseks.

Prei sümptomid:

  • lonkamine
  • sõrgatsi paindepinnal naha punetus
  • paistetus
  • villid
  • karvade sakrumine või väljalangemine
  • koorikud
  • nahalõhed
  • tüükalised vohandid

Tihti esineb prei hobuste tagajalgade tagumisel osal, kuid see võib olla ka ainult ühel jalal.[1][2]

Eristatakse kolme prei esinemisvormi:

  1. Kerge vorm: kõige lihtsam ja levinum prei esinemisviis. Sümptomitena esinevad alopeetsia ja koorikud. Nahk võib olla paksenenud ning sügelus ja valu on varieeruvad.
  2. Eksudatiivne vorm: Täheldada võib erüteemi, erosiooni, alopeetsiat ning eksudatiivset dermatiiti. Sageli kaasneb epidermolüüs ja vaskuliit.
  3. Krooniline proliferatiivne vorm: Seda iseloomustab liigne granulatsioonikude, mis muutub sarviliseks. Esineda võib hüperkeratoosi ja lihhenifikatsiooni (sekundaarne nahakahjustus) konarlikke proliferatsioone. Tekkida võivad praod ja papilloomsed alad, mille kooslus on sagedane raskeveohobustel.[2]

Prei ravi muuda

Prei jaoks sobiva ravi valimine hõlmab soodustavate, püsivate ja esmaste tegurite kindlaks määramist.

Preid on võimalik loomadel ravida antibiootikumidega (penitsilliin ja oksütetratsükliin). Antimikroobset ravi täiendatakse lubiväävli paikse manustamisega ning ektoparasiitide ja hammustavate kärbeste tõrjega. Samuti on kasulik looma sõrgade puhastamine povidoonjoodi šampoonide või kloorheksidiinilahustega.

Ravi puhul tuleb silmas pidada:

  • Mida varem infektsiooni märgatakse, seda lihtsam ja kiirem on seda ravida - seega tuleb kontrollida hobuse jalgu iga päev.
  • Võimalusel võtta ühendust loomaarstiga.
  • Prei edukaks ravimiseks on oluline hoida hobuse jalad kuivana.
  • Kahjustatud piirkonna pesemiseks tuleb kasutada sooja lahjendatud lahust, seejärel loputada jalg täielikult sooja, puhta veega ja hoolikalt kuivatada.
  • Paranemisprotsessi alustamiseks on oluline eemaldada kärnad.
  • Tõhusa kaitsekreemi kasutamine takistab edasist nakatumist ja soodustab paranemist.

[2][4][5]

Prei tüsistused muuda

Prei ravimata jätmisel levib see jalal edasi, kattes rohkem nahapinda. Kroonilise prei korral võib haigestunud piirkonna nahk pakseneda ning lõheneda.

Võimalikuks tagajärjeks võib olla stafülokokkide alamliikide sekundaarse bakteriaalse põletiku tekkimine.

Samuti võib areneda naha koekärbus, kui haigesse piirkonda satuvad mikroobid.

Mõnel juhul võib hobune valu tõttu hakata lonkama, mis on samas ka harvaesinev prei sümptom. [1][2][6]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 K.Reidla, M.Jalakas, H.Pärn, N. Raudsep (1989). Veterinaaresmaabi. Tallinn: Valgus. Lk 199.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Anthony A. Yu (detsember 2013). "Equine Pastern Dermatitis". Veterinary Clinics of North America: Equine Practice. Vaadatud 13.11.2022.
  3. Kaiser-Thom, S., Hilty, M., Ramseyer, A., Epper, P., & Gerber, V. (9. detsember 2021). "The relationship between equine pastern dermatitis, meteorological factors, and the skin microbiota". Veterinary dermatology. Vaadatud 13.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Wendy J. Underwood, Ruth Blauwiekel, Margaret L. Delano, Rose Gillesby, Scott A. Mischler, Adam Schoell (2015). "Chapter 15 - Biology and Diseases of Ruminants (Sheep, Goats, and Cattle)". Laboratory Animal Medicine (Third Edition). Vaadatud 13.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. WorldHorseWelfare. "Mud fever in horses". WorldHorseWelfare. Vaadatud 13.11.2022.
  6. Oesch, S., Kaiser-Thom, S., Vidondo, B., Gerber, V. (3. mai 2022). "Owner reported clinical signs and -treatment decisions in equine pastern dermatitis". Gesellschaft Schweizer Tierärztinnen und Tierärzte. Vaadatud 13.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)