Prantsusmaa sõjaminister

Sõjaminister (prantsuse keeles ministre de la guerre) oli sõjaministeeriumi juht Prantsusmaal aastatel 1791–1947. Ühtlasi oli ta Prantsusmaa valitsuse liige.

Kõige kauem oli sõjaministri ametis Jacques Randon (1859–1867)

Aprillis 1791 andis Asutav Rahvuskogu välja seadluse kuue ministeeriumi moodustamise kohta, nende seas oli ka sõjaministeerium. Kuningas Louis XVI kirjutas seadlusele alla 25. mail 1791. Tollal sai sõjaminister kogu võimu Prantsuse armee üle. Hiljem määrati sõjaministriks üha sagedamine poliitikuid.

Kui 1872. aastal loodi Kõrgem Sõjanõukogu, sai sõjaminister formaalselt selle esimeheks, kuigi sisuline juhtimine jäi enamasti kõrges sõjaväelises auastmes oleva sõjanõukogu aseesimehe ülesandeks.

1947. aastal ühendati sõjaministeerium, mereväeministeerium ja õhuväeministeerium üheks Prantsuse Vabariigi Relvajõudude Ministeeriumiks, mida asus juhtima relvajõudude minister.

Sõjaministreid

1799. aastal oli lühikest aega sõjaministri ametis Jean-Baptiste Bernadotte, hilisem Rootsi kuningas

Prantsusmaa kuningriik

• Louis Lebègue Duportail (maist detsembrini 1791)

Esimene vabariik

1800. aastal oli lühikest aega sõjaministri ametis teadlane ja insener Lazare Carnot

• Jean-Baptiste Bernadotte (juulist septembrini 1799)
• Louis-Alexandre Berthier (1799–1800 ja 1800–1804)
• Lazare Carnot (2. aprillist kuni 5. maini 1800)

Esimene keisririik

• Louis-Alexandre Berthier (1804–1807)
• Henri Guillaume Clarke (1807–1813)

Bourbonide restauratsioon

• Jean-de-Dieu Soult (1814–1815, 1830–1834 ja 1840–1845)
• Henri Guillaume Clarke (üheksa päeva märtsis 1815)

Sada päeva

• Louis Nicolas d'Avout (märtsist juulini 1815)

Prantsusmaa kuningriik

• Laurent de Gouvion Saint-Cyr (juulist septembrini 1815)
• Henri Guillaume Clarke (1815–1817)
• Laurent de Gouvion Saint-Cyr (1817–1819)
• Jean-de-Dieu Soult (1830–1834 ja 1840–1845)

Teine vabariik

1848. aastal oli lühiajaliselt sõjaministri ametis Londoni Kuningliku Seltsi välisliige François Arago

• François Arago (5. aprillist kuni 11. maini 1848)

Teine keisririik

• Jean-Baptiste Philibert Vaillant (1854–1859)
• Jacques Randon (1859–1867)

Kolmas vabariik

• Georges Boulanger (1886–1887)
• Alexandre Millerand (1912–1913 ja 1914–1915)
• Albert Lebrun (12.–21. jaanuaril 1913)
• Paul Painlevé (märtsist novembrini 1917, aprillist oktoobrini 1925, 1925–1926 ja 1926–1929)
• Georges Clemenceau (1917–1920)
• André Maginot (1922–1924, 1929–1930 ja 1931–1932)
• Édouard Daladier (29. oktoobrist kuni 28. novembrini 1925, 1932–1934 ja 1936–1940)
• Philippe Pétain (veebruarist novembrini 1934)
• Paul Reynaud (18. maist kuni 16. juunini 1940)

Vichy valitsus

Teise maailmasõja ajal oli Vichy valitsuses sõjaministriks (1941–1942) admiral François Darlan

• Louis Colson (juulist septembrini 1940)
• Charles Huntziger (1940–1941)
• François Darlan (1941–1942)
• Eugène Bridoux (1942–1944)

Vaba Prantsusmaa

• Paul Legentilhomme (1941–1943)
• André Le Troquer (1943–1944)
• André Diethelm (aprillist septembrini 1944)

Ajutine valitsus

• André Diethelm (septembrist 1944 kuni novembrini 1945)

Neljas vabariik

• Paul Coste-Floret (jaanuarist oktoobrini 1947)