Plekk-katus

Plekk-katus on üks populaarsema katusekattematerjaliga katuseid tänu oma soodsale hinnale, vastupidavusele ja laiale värvivalikule.

Plekk-katuse värvivalik

Korrektselt paigaldatud, hästi hooldatud plekk-katuse eluiga võib olla kuni 100 aastat. Kuna plekk-katus ei ima niiskust, on see vastupidav Eesti kliimale omastele suurtele temperatuurikõikumistele, tuulele, vihmale ja lumele. Katuse õige paigaldamine tagab vastupidavuse ka tormidele.

Pleki pind takistab sambla vohamist ja prahi kogunemist. See on kerge, sobib kohandamiseks olemasolevale katusele, ühes tükis katusepaanid teevad katusevahetusprotsessi kiireks ja lihtsaks. Plekkkatuseid tehakse eri profiilides: kiviprofiil, trapetsprofiil, klassikprofiil, valtsprofiil, kandvad profiilid. Plekk-katuse miinuseks on vihmase ilmaga tekkiv müra.

Kivipuistega plekk-katusRedigeeri

Kivipuistega plekk-katusematerjalil on naturaalse katusekivi efekt, mille annab see, et plekk on kaetud ehtsa kivipuistega. Kivipuiste kaitseb katust kriimustuste eest ning summutab vihmamüra. Naturaalsel kivil baseeruv materjali pealmine kiht on pleekimiskindel ning sellesse on lisatud aineid, mis hoiavad ära sambliku tekke 7–10 aasta jooksul. Eluiga 60–100 aastat.

Valtsplekk-katusRedigeeri

Plekk-katuse kattena kasutatakse ka valtsplekk, mille kestvus on sõltuvast pleki kvaliteedist 30–100 aastat. Valtskatus kinnitatakse katusele spetsiaalsete klambritega, seejuures plekipaane kruviaukudega läbistamata. Kõik sõlmed ja liited ühendatakse valtsimise teel. Valtsimine võimaldab ühendada väga erikujulisi pindu ning teostada korrektsed liited katusel ettetulevate väljaehitiste ja läbiviikudega – on selleks siis korsten, vintskapid, aga ka keerukamad uugid, parapetid, luugid jms.

Lisaks valtsimisele on võimalus plekk-katuse paanid kinnitada katusele kruvidega, nii et liitekohas varjab üks paan eelmise paani kruvirea. Kruvidele mõeldud augud on tehases ettevalmistatud, piklikud avad, arvestamaks temperatuurierinevusest põhjustatud soojuspaisumist. Sellised katused vajavad rohkem kallet, kuna liitekohad ei ole nii veekindlad, kui valtsplekil. Selline meetod on võrreldes valtsplekiga soodsam ja töö kiirem.

Tsingitud terasplekkRedigeeri

Tsingitud terasplekki kasutatakse näiteks tootmis- ja abihoonetel. Samuti muinsuskaitsealustel hoonetel, kus pole lubatud kasutada eelvärvitud materjale ning on ette antud ka pleki minimaalne paksus. Tsingitud terasplekk on saadaval erineva tsingikihi paksusega (grammi ruutmeetri kohta).

VälislingidRedigeeri