Camera obscura
Camera obscura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija.
Esimesed andmed camera obscura kohta pärinevad 5. sajandist eKr. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscura't Basras sündinud teadlane Abu Ali Al-Hasan Ibn al-Haitham (965–1039). Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Algusaja camera obscura'd olid suured – võisid hõlmata kogu ruumi või telki.
Kaasaskantavad camera obscura'd ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimekambrit. Seades valguskiirte teele kaldu peegli, saadi pealt või kõrvalt vaadeldav kujutis. Kujutise kvaliteet sõltub ava suurusest. Suure ava korral on kujutis hele, ent väheterav. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus suureneb – kuni see ei hakka difraktsiooni tõttu uuesti teravust kaotama. Fotoaparaadis on camera obscura ava ette pandud lääts (objektiiv).