Pilda vald (läti keeles Pildas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas. Valla keskus on Pilda asula.

Pilda vald
läti Pildas pagasts
Pindala: 118,11 km²
Elanikke: 437 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,7 in/km²
Keskus: Pilda

Vald piirneb sama piirkonna Isnauda, Ņukši, Nirza ja Rundēni vallaga, lisaks veel Rēzekne piirkonna Kaunata vallaga.

Valla pindala on 118,11 km². 2010. aasta seisuga elas seal 688 inimest. Aastal 2011 elas vallas 261 lätlast, 313 venelast, 10 valgevenelast, 7 ukrainlast, 6 poolakat ja 3 leedulast.[2] Vallavanem on Pēteris Trukšāns.[3]

See on üks Ludza piirkonna valdadest, mida varem asustas eesti rahvakild lutsid.

Ajalugu

muuda

Aastal 1935 oli Ludza maakonda kuuluva Pilda valla pindala 88,1 km² ja seal oli 7527 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Brodaiža, Eglāji, Nukša, Ostrova, Pilda ja Pureņi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Pilda külanõukoguga Brodaiža külanõukogu ja osa Zilupe rajoonis asunud sovhoosist Komunārs. Aastal 1958 liideti sovhoosi Komunārs 5. ja 6. osakond Eglāji külanõukoguga. Aastal 1975 liideti Pilda külanõukoguga osa likvideeritavast Lūrupi külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Pilda vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Brodaiža õigeusu kirik, Porkaļi linnamägi ehk Gorodok, Solomenki linnamägi ehk Gorodok, Rogaiži muinaskalmed, Meirāni muinaskalmed ja Brodaiža II muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Brodaiža I muinaskalmed.[7]

Loodus

muuda

Vald asub Latgale kõrgustikul, selle kõrgeimas osas. Valla kõrgeim koht asub selle lõunaosas (222,3 m). Suurem jõgi on Ilža jõgi. Vallas on ligi 30 järve, neist suuremad on Leidiukšna järv (95,5 ha), Suur Kurma järv (83,8 ha), Väike Kurma järv (59,8 ha), Rogaiža järv (58 ha), Porkaļi järv (38,5 ha), Garais Snidzins (36 ha), Brodaiža järv (35 ha), Vorci järv (24 ha), Škirpāni järv (15,9 ha), Rancāni järv (13,8 ha), Suur Filantmuiža järv (12,3 ha) ja Ostrova järv (10,1 ha).

Looduskaitse all on Rogaiža kuusk, Solonenki hiidkask, Kukujeva vaher, Kukujeva kahe tüvega pärn, Zahari künnapuu ja Marta mäe mänd.[8]

 
Brodaiža katoliku kirik

Külad

muuda

Vallas on viiskümmend kuus küla. Valla keskuse Pilda (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 273. Kolm valla küla on staatusega mazciems - Brodaiža 9 elanikuga aastal 2020, Gajeva 20 elanikuga aastal 2019 ja Staromeļņica 6 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Aļoksinki 1 elanikuga aastal 2020, Avsejenki, Boldači 5 elanikuga aastal 2020, Boldāni 8 elanikuga aastal 2020, Borisova 1 elanikuga aastal 2020, Borovaja 9 elanikuga aastal 2020, Filantmuiža 10 elanikuga aastal 2020, Germi 9 elanikuga aastal 2020, Jačmenišče 3 elanikuga aastal 2020, Jaškini 1 elanikuga aastal 2020, Krasiki 2 elanikuga aastal 2020, Kukujeva 3 elanikuga aastal 2020, Kulakova 1 elanikuga aastal 2020, Kurma 10 elanikuga aastal 2020, Laizāni 6 elanikuga aastal 2020, Liuzinīki 1 elanikuga aastal 2020, Meļņica 3 elanikuga aastal 2020, Nirini 1 elanikuga aastal 2020, Noviki 10 elanikuga aastal 2020, Petriki, Platači 8 elanikuga aastal 2020, Podoiņiki 2 elanikuga aastal 2020, Porkaļi 16 elanikuga aastal 2020, Poļaki 2 elanikuga aastal 2020, Pudenki, Putinova, Raibakozi, Raki 1 elanikuga aastal 2020, Rancāni 9 elanikuga aastal 2020, Rimši 2 elanikuga aastal 2020, Rindi 1 elanikuga aastal 2020, Rogaiža 8 elanikuga aastal 2020, Rudiņi 3 elanikuga aastal 2020, Saļņiki, Sapožņiki 1 elanikuga aastal 2020, Sergušiha, Sloboda 5 elanikuga aastal 2020, Soboļi 1 elanikuga aastal 2020, Sprikutova 11 elanikuga aastal 2020, Strakivi 5 elanikuga aastal 2020, Škirpāni 2 elanikuga aastal 2019, Zaciši 5 elanikuga aastal 2020, Zeiļova 2 elanikuga aastal 2020, Zuzanpole 2 elanikuga aastal 2020, Zviergzdova 4 elanikuga aastal 2019, Tjapši 14 elanikuga aastal 2020, Uskačova 8 elanikuga aastal 2020, Vacumnīki 1 elanikuga aastal 2020, Veršanci 7 elanikuga aastal 2020, Veženki 6 elanikuga aastal 2020, Vonogi 9 elanikuga aastal 2020 ja Vorkaļi 5 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Ludzas novads, vaadatud 16.12 2020
  4. M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. gadā
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 16.12 2020
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 16.12 2020
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda