Pidulik kõne
Pidulik kõne on meeleolu loov ja inimesi emotsionaalselt mõjutav kõne, mis ühendab koosviibijaid. Pidulikku kõnet kutsutakse ka olmekõneks.
Levinud piduliku kõne liigid on sissejuhatav kõne, õnnitluskõne, tähtpäevakõne, tänukõne, toost ja mälestuskõne. Kõne koosneb tavaliselt sissejuhatusest, teemaarendusest ja lõppsõnast.
Sissejuhatav kõne muuda
Sissejuhatav kõne on kõne, millega tutvustatakse ürituse põhiisikut. Sissejuhatava kõne eesmärk on innustada auditooriumit kuulama.[1] Kõne on tavaliselt lühike ning tähelepanu suunatakse põhiesinejale. Sissejuhatava kõne põhielemendid on taustainfo põhiesineja kohta, põhiesineja teema tutvustus ja üleskutse võtta põhiesinejat soojalt vastu.[2]
Õnnitluskõne muuda
Õnnitluskõnega tunnustatakse isikut või asutust näiteks auhinna üleandmisel või selle järel. Õnnitlus- ja tervituskõned on olemuselt sarnased. Kõne sisu ja ülesehitust mõjutab asjaolu, kas tunnustuse osalised teavad olukorrast või tuleb auhind neile üllatusena. Kui autasu saaja(d) saavad alles kõne käigus teada tunnustusest, siis on soovituslik jätta nime avaldamine kõige lõppu. Õnnitluskõne hõlmab tavaliselt auhinna ja selle olulisuse mainimist, tunnustuse saaja kirjeldust ning tihti jutustatakse ka lugu, mis ilmestab õnnitletavat.[3]
Tähtpäevakõne muuda
Tähtpäevakõne on seotud alati konkreetse sündmuse ja/või tähtpäevaga. Näiteks vabariigi aastapäev. Tähtpäevakõne on tihti ajalugu meenutav, lugusid jutustav, tulevikku vaatav ning loob üleva ja piduliku meeleolu. Tähtpäevakõne peab tavaliselt isik, kes on sündmusega lähemalt seotud või autoriteetne isik.[2]
Tänukõne muuda
Tänukõne ja toost on isiklikud kõnevormid, mida peetakse kellegi tänamiseks või esiletõstmiseks. Tänukõne peetakse näiteks autasu vastu võttes.[3]
Tänukõne eesmärk on avaldada tänu näiteks tunnustuse või auhinna määramise eest. Esmalt osutatakse tähelepanu organisatsioonile või inimestele, kelle poolt tunnustus tuli. Lisaks sellele tänatakse ka vahel oma lähedasi, kolleege ja inimesi, kes on abiks olnud. Ka tänukõnedes on kombeks jutustada lugusid, näiteks missugune oli tööprotsess või olukord, mille eest tunnustus tuli. Aeg-ajalt tuuakse ka välja, kuidas saadud tunnustus muudab või mõjutab inimese edasist tegevust.[3]
Toost muuda
Tooste öeldakse näiteks pulmas ja sünnipäeval. Nii tänukõnet pidades kui ka toosti öeldes on kõnepidaja rõhk asetatud kindlale inimesele või inimestele, keda soovitakse kõnes välja tuua. Samuti jutustatakse lugusid ning meenutatakse juhtunut või vaadatakse tulevikku. Toostid on tavaliselt lühikesed sõnavõtud, piirdudes 2-3 minutiga. Toostid on enamasti naljatleva, rõõmsa ja humoorika meeleoluga. Tihti ilmestatakse kõnet näiteks anekdootide või jutustustega.[3]
Mälestuskõne muuda
Mälestuskõne on emotsionaalne, isiklik ja piduliku ja üleva meeleoluga. Mälestuskõne peetakse näiteks matustel. Mälestuskõnele on omane tähistada mälestatut. Selle kõne puhul räägitakse lugusid, meenutusi ja tõstetakse esile tipphetki mälestatu elust. Mälestuskõne on emotsionaalne, kuid ei pea olema kurva alatooniga. Heaks tavaks on mälestada positiivseid ja rõõmsaid hetki, kuid mitte naljatleda mälestatu üle. Mälestuskõnet esitades tasub meeles pidada oma auditooriumi ning vastavalt neile mälestustel põhinev jutustus üles ehitada.[3]
Piduliku kõne soovituslikud komponendid muuda
- Kuulajaskonna poole pöördumine[3]
- Ürituse olulisuse, põhjuse mainimine
- Esineja tutvustus ja tema põhisõnum
- Isiklik näide (loo jutustamine ingl. k. storytelling)
Piduliku kõne esitamine muuda
- Esineja emotsionaalsus ja siirus muudavad kõne kuulajatele liigutavamaks ja usutavamaks.
- Kõne peab olema kompaktne ja vastama olukorrale.
- Oluline on ilmekas ja kirjeldav keelekasutus[3]
Piduliku kõne näited muuda
Populaarseks pidulikuks kõneks peetakse Steve Jobsi kõnet.
Muude levinud pidulike kõnede näiteid:
- tähtpäevakõne https://www.youtube.com/watch?v=A5Wvy9WOxwU
- tänukõne https://www.youtube.com/watch?v=73fz_uK-vhs
- sissejuhatav kõne https://www.youtube.com/watch?v=Li-G3pyyKtI
- mälestuskõne https://www.youtube.com/watch?v=bOKCoctNk9A