Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia
Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia (vene keeles Военно-медицинская академия имени С. М. Кирова; eesti keeles nimetatud ka (Peterburi) Sõjalis-Meditsiiniline Akadeemia) on sõjameditsiini kõrgkool Venemaal Peterburis.
Alates 2015 on kooli täisnimi Федеральное государственное бюджетное военное образовательное учреждение высшего образования «Военно-медицинская академия имени С. М. Кирова» Министерства обороны Российской Федерации (Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Föderaalne Riiklik Eelarveline Kõrgharidust Andev Sõjakool "S. M. Kirovi nimeline Sõjameditsiiniakadeemia"). Kool on nimetatud Nõukogude Liidu riigi- ja poliitikategelase Sergei Kirovi auks. Kool allub Venemaa kaitseministeeriumi sõjameditsiini peavalitsusele.
Kooli ajalugu ulatub 1715. aastasse, mil Peeter I käskis Neeva paremkaldale ehk Viiburi kaldale rajada teenistusinimestele arstiabi osutamiseks üldhaigla. Juba 1717 rajati sinna Haigla slobodaa. Järgmisel aastal loodi Kroonlinna Admiraliteedi haigla. Kuid Moskvasse rajati esimene üldhaigla juba 1706. 1786 ühendati hulk üldhaiglaid ja meditsiiniharidust andvaid koole ühtse juhtimise alla.
Sõjameditsiiniakadeemia loomise päevaks peetakse 29. detsembrit (vkj. 18. detsembrit) 1798, mil Venemaa keiser Paul I kirjutas alla ukaasile selle kooli jaoks õppeteatrite (ehk auditooriumide) ja ühiselamute ehitamiseks. Kuid ametlikult avati see kool alles aastal 1800.
1899. aastal sai selles õppeasutuses (tolleaegse nimega Keiserlik sõjameditsiiniakadeemia) arstidiplomi Ludvig Puusepp, kes hiljem samas on lugenud üliõpilastele neurokirurgiakursust (alates 1912. aastast).
Akadeemia ülemaid
muuda- Johann Christian Ringebroig (1800–1802)
- Johann Peter Friedrich Busch (1802–1803)
- Pjotr Zagorski (1804–1805)
- Johann Peter Frank (1805–1808)
- James Wylie (1808–1838)
- Johann Schlegel (1838–1851)
- Wacław Pelikan (1851–1856)
- Pjotr Dubovitski (1857–1867)
- Pavel Naranovitš (1867–1869)
- Nikolai Kozlov (1869–1871)
- Jakov Tšitovitš (1871–1875)
- Aleksandr Bõkov (1875–1890)
- Viktor Pauštin (1890–1901)
- Aleksandr Tarenetski (1901–1905)
- Vladimir Behterev (1905–1906)
- Aleksandr Danilevski (1906–1910)
- Nikolai Veljaminov (1910–1912)
- Ivan Makovejev (1913–1917)
- Vadim Jurjevitš (1917)
- Mihhail Iljin (1917)
- Vladimir Vojatšek (1925–1930)
- Leon Orbeli (1943–1950)
- Jefim Smirnov (1953)
- Juri Ševtšenko (1992–2000)
- Boriss Gaidar (2000–2007)
- Andrei Belskihh (2012–2018)
- Aleksandr Fissun (alates 2018)
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia |