Personalijuhtimine

Personalijuhtimine on juhtimisvaldkond, mis käsitleb inimestega (personaliga) seotud tegevusi ja nende tegevuste tulemuslikkust, lähtuvalt organisatsiooni või ettevõtte eesmärkidest ning strateegiast.[1]

Personalijuhi kohustused jagunevad kolmeks põhivaldkonnaks: personal, töötajate hüvitised ja kasud ning töö kavandamine.[2] Peamiselt on personali haldamise eesmärk suurendada organisatsiooni tootlikkust optimeerides töötajate efektiivsust.[3]

AjaluguRedigeeri

20. sajandi algul seisnes personalijuhtimine teatud soodustuste ja teenuste osutamises töötajatele. 1920ndatel ja 1930ndatel lisandus personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine. 1940ndatel ja 1950ndatel kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne värbamine, testimine ja õpetamine. 1960ndatel ja 1970ndatel sai alguse süstemaatiline personalijuhtimine, mida mõjutas konkurentsi kasv ja tööseadusandluse areng ning personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja ja töötaja vahelistes suhetes. 1980ndatel muutus personalijuhtimine osaks äristrateegiast. 20. sajandi lõpul käsitleti töötajaid kriitilise ressursina ja konkurentsieelisena ning personalitöö osaks sai töötajate ja juhtide nõustamine.[4]

Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis hiljem on lisandunud organisatsioonisiseste muutustele korraldamise roll.[4]

ÜlesandedRedigeeri

“Personalijuhtimise põhiülesanded jäävad alati olema talendi omandamine, arendamine ja säilitamine, tööjõu vastavusse viimine äritegevusega ning suurepärase panuse andmine ettevõtlusele. Need kolm väljakutset ei muutu kunagi” Edward L. Gubman. Personalijuhtimise ülesanded saab jagada kolme valdkonda: individuaalne, organisatsiooniline ja karjäär. Individuaalne juhtimine eeldab, et töötajad saavad kindlaks teha enda tugevad ja nõrgad küljed; parandada oma puuduseid; anda oma ettevõttele parima panuse. Neid ülesandeid täidetakse mitmesuguste tegevuste kaudu, nagu näiteks tulemuste ülevaated, koolitused ja testimised. Organisatsiooniline juhtimine keskendub eduka süsteemi loomisele, mis maksimeerib inimeste (ja muude) ressursside osa suuremate äristrateegiate osadena.[2]

ViitedRedigeeri