Percé
Percé on Kanadas Québeci provintsis Gaspé poolsaarel asuv linn.
Percé | |
---|---|
Pindala: 550 km² | |
Elanikke: 3095 (2021)[1] | |
Koordinaadid: 48° 32′ N, 64° 13′ W | |
Percé linn on Québeci provintsi omavalitsusüksus, mis halduslikult kuulub Rocher-Percé maakonda. Viimane kuulub Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine'i piirkonda, mis hõlmab suurema osa Gaspé poolsaarest.
Ajalugu
muudaEnne eurooplaste saabumist elasid selles kandis mikmakid. Mikmakid jagunesid 8 hõimuks ja Gaspé poolsaar jäi neist kõige põhjapoolsema alale. Selle hõimu nimi on Gespegeoag ja sellest on tulnud Gaspé poolsaare tänapäevane nimi. Mikmakkide koguarv kõigi hõimude peale kokku ei ületanud 5 tuhandet ja järelikult oli see kant hõredalt asustatud. Mikmakid nimetasid seda kohta Sigsôg 'teravad kaljud' ja Pelseg 'kalapüüdmise koht'.
1603 külastas seda paika Uus-Prantsusmaa ja Quebeci asutaja Samuel de Champlain, kes nimetas linna naabruses olevat Percé kaljut Isle Percée 'läbitorgatud saar'. Hiljem laienes see nimetus kalju juurde rajatud asulale.
Sajandeid oli Percé kohal kalurite ajutine asula. Püsielanikega asula tekkis alles 19. sajandi alguses, kui sinna kolisid inimesed Prantsuse Kanadast, Iirimaalt ja Jerseyst. 1801 asutati kirikukihelkond. 1842 rajati linnaline asula ja 1845 moodustati kohalik omavalitsus.
1971 laiendati Percéd oluliselt, kui liideti 5 ümberkaudset valda. Ühendatud vald sai ühtlasi linna õigused. Valla pindala on 550,3 km², millest maismaad on 432,39 km².
Rahvastik
muudaLinna elanike arv on viimasel ajal jõudsalt vähenenud. Kui 1991. aastal elas Percés 4028 inimest, siis 1996. aastal 3993 inimest, 2001. aastal 3614 inimest, 2006. aastal 3419 inimest ja 2011. aastal 3312 inimest. Ühtlasi on rahvastik märgatavalt vananenud: kui 2001 oli linlaste keskmine vanus 43,8 eluaastat, siis 2011 juba 51,9 aastat. Rahvastiku keskmine tihedus on 7,7 in/km², mis tuleneb asjaolust, et põhiosa linnale kuuluvast maa-alast on inimtühi.
Põhiliselt on linn prantsuskeelne. 2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli prantsuse keel 78,8% linlaste emakeel, inglise keel oli selleks 18,9% linlastel.
Turism
muudaAjalooliselt oli linn kalanduskeskus, tänapäeval on Percé ja tema ümbrus eelkõige turismipiirkond.
Linnas asub üks tuntumaid Québeci vaatamisväärsusi – Percé kalju. See on looduslik kalju, mis asub linna lähedal meres. See kalju on ebatavaline oma suuruse, värvuse ja ebatavalise uksetaolise ava poolest kaugemas otsas. Mõõna ajal saab jalutada mööda merepõhja kuni kaljuukseni.
Teine turismisihtkoht on asustamata 4,16 km² suurune Bonaventure saar, kus asub 1919 asutatud linnukaitseala. Bonaventure saar asub rannikust 3,5 km kaugusel ja Percést 5 km kaugusel edelas. Seal pesitsevad paljud merelinnud, kõige rohkem suulad.
Linna läheduses olevatelt mägedelt avaneb suurepärane vaade linnale ja Percé kaljule, näha on ka Bonaventure saar.