Peeter Müürsepp juunior
Peeter Müürsepp (sündinud 21. juunil 1961) on eesti teadusfilosoof.
Ta on mehaanikateadlase ja teadusajaloolase Peeter Müürsepa poeg.
Haridus
muudaPeeter Müürsepp lõpetas 1984 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika alal. Aastal 1992 sai ta Tartu Ülikoolist teadusmagistri kraadi filosoofia alal ja 2002 Vilniuse Ülikoolist doktorikraadi filosoofia alal.
Töökäik
muudaEesti Teaduste Akadeemia nooremteadur 1991–1992; Tallinna Ülikooli dotsent 1992–1999; Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor prorektor (1,00) 1999–2002; Audentes AS Rahvusvaheline Ülikool Audentes / International University Audentes dotsent, teadus- ja arendusprorektor (1,00) 2002–2005, professor, rektori kt (1,00) 2005–2008. Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent 2017–2018.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor 2008–2009; Rahvusvaheliste suhete instituudi Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetooli professor 2009–2016; Rahvusvaheliste suhete instituudi direktor 2010–2016; Õiguse instituudi otsent 2017–2021.
Teadustöö mujal
muudaLõuna-Taiwani Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool, külalisprofessor 2013; Shanghai University, külalisprofessor 2015; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, külalisprofessor 2015–2018; Bamenda University of Science and Technology, külalisprofessor 2016; Al-Farabi Kazakh National University, külalisprofessor 2019; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, professor 2019–2020.
Teaduskorralduslik tegevus
muudaRahvusvahelise Teaduse Ajaloo Akadeemia korrespondentliige; Ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum peatoimetaja; Soome Teadusajaloo Ühenduse liige; Helsinki Centre for Advanced Studies vilistlane: Teadusliku ja Kultuurilise Diversiteedi Rahvusvahelise Ühenduse nõukogu liige (assessor); alates 2011. aastast on ta Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse esimees.
Vaated ja ideed
muudaPeeter Müürsepp on uurinud René Thomi loomingut.
Teadmine
muudaNicholas Maxwellile toetudes arvustab Müürsepp teadmise mõistmist õigustatud tõese uskumusena. "Me võime ikka veel nimetada küsimust "Mis on teadmine" võtmeküsimuseks. Ent klassikaline definitsioon ei rahulda meid enam. See on oma tähenduse kaotanud. Formaal-analüütiline õigustus pole see, mida meil tuleb uskuda. See on hoopis teise inimese lootuste ja kartuste, rõõmude ja kannatuste, tunnete ja soovide, kogu elu, ajaloo ja maailma teadmine. Formaalset õigustust pole siin tarvis."[1] "Kas me oleme õigustatud uskuma, et suurem seletusjõud tähendab tingimata teadmise kõrgemat kvaliteeti, jääb lahtiseks küsimuseks. Miks me ei või öelda, et teadmise kvaliteedi tegelik mõõt on selle tähtsus inimesele igapäevaelus?"[2]
Filosoofia õpetamisest
muudaIga eriala magistriõpe peaks sisaldama selle valdkonnaga seotud filosoofiliste probleemidega tutvumist.[3]
Publikatsioone
muuda- Müürsepp, Peeter (2011). Knowledge in Science and Non-Science. – Baltic Journal of European Studies, 1(1 (9)), 61–73.
- Filosoofia rollist ülikoolis. Õpetajate Leht, 23. september 2011.
Viited
muuda- ↑ Müürsepp 2001:72
- ↑ Müürsepp 2001:68
- ↑ Filosoofia rollist ülikoolis. Õpetajate Leht, 23. september 2011.
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Peeter Müürsepp juunior |
- Peeter Müürsepp juunior Eesti Teadusinfosüsteemis