Pedro Joaquín Chamorro
Pedro Joaquín Chamorro (Pedro Joaquín Chamorro y Alfaro või Pedro Joaquín Chamorro Bolaños; 22. juuni 1818 – 7. juuni 1890) oli Nicaragua poliitik, sõjaväelane ja Nicaragua president.[1]
Pedro Joaquín Chamorro sündis 22. juunil 1818 Granadas. Poliitilistelt vaadetelt oli ta konservatiiv. Aastal 1854 sai temast Granada linnapea. Sel ajal toimunud kodusõja ajal kaitses ta koos linnakodanikest salgaga linna Leóni demokraatide eest, keda juhtis Máximo Jerez. Hiljem osales ta ka sõjas William Walkeri vastu. Aastal 1862 sai temast Granada departemangu senaator.[2]
1875. aastal sai Chamorro Nicaragua presidendiks. Ta korraldas ümber Nicaragua haridussüsteemi, pannes aluse tasuta hariduse andmisele ja koolide jagamisele algkoolideks, keskkoolideks ning kõrgkoolideks. Ta pani aluse telegraafiliinide ehitamisele. Samuti alustas ta raudteeliini Ferrocarril del Pacífico ehitamist. Chamorro korraldas ümber ka riigi haldussüsteemi, luues tsiviilregistri ja omandiregistri.
Pedro Joaquín Chamorro oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli N. Guadamuz. 1854. aastal abiellus ta María de la Luz Bolaños Bendañaga. Neil oli kolm last: Filadelfo Chamorro Bolaños, Pedro Joaquin Chamorro Bolaños ja Diego Manuel Chamorro.
Pedro Joaquín Chamorro suri 7. juunil 1890 Granadas.
Viited muuda
| Eelnev Vicente Quadra |
Nicaragua president 1. märts 1875 – 1. märts 1879 |
Järgnev Joaquín Zavala Solís |