Pededze vald

Pededze vald (läti keeles Pededzes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Vald asub Venemaa piiri ääres. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Pededze vald

läti Pededzes pagasts

Pindala: 142,01 km²
Elanikke: 523 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,7 in/km²
Keskus: Pededze
Pededzes pagasts LocMap.png
Putrovka bussipeatus

Vald piirneb sama piirkonna Mārkalne, Liepna ja Jaunalūksne vallaga, samuti ka Petseri rajooniga.

Valla pindala on 142 km². 2016. aasta seisuga elas seal 710 inimest.[2] Valla keskus on Pededze küla, vallavanem on Daiga Vītola.[3]

LoodusRedigeeri

Vald asub osalt Ida-Läti madalikul, osalt aga Alūksne kõrgustikul. Selle kõrgeim koht ulatub 162,2 m üle merepinna. Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi, teine tähtsam jõgi on Kudepi jõgi.

AjaluguRedigeeri

Aastal 1935 oli Pededze valla pindala 126,5 km² ja seal oli 3040 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati valda Jaseņeci, Ķurši ja Pededze külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Pedeze külanõukoguga likvideeritava Jaseņeci külanõukogu Lenini kolhoosi maad, aastal 1957 aga likvideeritav Ķurši külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektidRedigeeri

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stuborova muinaskalmed, Jaseņica muinaskalmed ja Fiki muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Klementine muinaskalmed ja Pededze õigeusu kirik.[7] Looduskaitse all on Demšani pärnad, Virguļica metsa pahaga kask, Kūdupe tammed, K. Ulmanise tamm, Tupicene kooli tamm ja Čistigi tamm. Valda jääb ka 745 ha suurune Virguļica metsa hoiuala.[8]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 151 lätlast, 551 venelast, 3 valgevenelast, 11 ukrainlast, 2 poolakat ja 4 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Bruņiševa skrajciems 15 (2015)
Čistigi skrajciems 45 (2015)
Ežupalte mazciems 15 (2015)
Fjuki skrajciems 48 (2015)
Golovkina mazciems 15 (2015)
Jaseņeci mazciems 17 (2015)
Kalnapededze skrajciems 24 (2015)
Klaškina mazciems 12 (2015)
Klementine skrajciems 1 (2015)
Klimentine mazciems 11 (2015)
Kūdupe skrajciems 34 (2015)
Ķurši skrajciems 66 (2015)
Naumova skrajciems 25 (2015)
Orlīši skrajciems 12 (2015)
Pededze vidējciems 86 (2019)
Pļevna skrajciems 32 (2015)
Pļitka skrajciems
Poļakova mazciems
Ponkuļi skrajciems 3 (2015)
Puncene skrajciems 16 (2015)
Putrovka mazciems 2 (2015)
Slobodka skrajciems 20 (2015)
Snopova skrajciems 26 (2015)
Sprektīši skrajciems 3 (2015)
Steržinova mazciems 11 (2015)
Stuborova skrajciems 52 (2015)
Šeļehova skrajciems 5 (2015)
Zabolova skrajciems 34 (2015)
Zagorje skrajciems 1 (2015)
Zaiceva vidējciems 63 (2015)
Zvaneri skrajciems 15 (2015)
Tupicene mazciems 3 (2015)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10] Varem asus vallas ka Boinica küla.

ViitedRedigeeri

  1. Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 28.06 2017
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 25.07 2017
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri