Vikipeedia

Pauluse kiri galaatlastele

Pauluse kiri galaatlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Gl). See on Uue Testamendi 9. raamat, millele eelneb Pauluse teine kiri korintlastele ja järgneb Pauluse kiri efeslastele. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses pole kahtlust.[1] Kardinal Stephen Langton jagas kirja 6 peatükiks. Kiri on kirjutatud koinees.

Nimetus

muuda

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja galaatlastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Γαλάτας. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Galatas.

Autorlus

muuda

Kirja autor on apostel Paulus[2] ja kiri on adresseeritud "Galaatia kirikutele"[3]. Teoloogide seas on kasutusel teooriaid, kas kiri oli kirjutatud Põhja- või Lõuna-Galaatia kogudustele[4], kuid Pauluse Galaatia-külastuse kohta saab teavet Apostlite tegude raamatust, milles kirjeldatakse üksikasjaliselt vaid evangeliseerimist Lõuna-Galaatias, kõnelemata midagi tööst provintsi põhjaosas, mistõttu tõenäoliselt kirjutas Paulus kirja provintsi lõunaosa kristlastele pärast lahkumist Galaatiast, millele oli järgnenud Jeruusalemmast pärit juudi verd kristlaste misjon.[5] [6]

Tekkelugu

muuda

Galaatlased olid alates 278 eKr Ankara lähedal Väike-Aasias (tänapäeva Türgi) asunud keldi hõim, kelle järgi sai nime Rooma provints Galaatia. Galaatia kogudus tekkis Pauluse misjonitöö tulemusena. Kirja täpsete adressaatide kohta on teoloogias levinud kaks teooriat, mis arvavad kirja olevat suunatud kas Lõuna- või Põhja-Galaatiasse. Tänapäeval peavad teoloogid tõenäolisemaks lõuna-teooriat.

Paulus kirjutas kirja galaatlastele oma kolmandal misjonireisil. See annab aluse dateerida kiri mitte hiljemaks kui 56. aastasse. Mõnede teoloogide arvates kirjutati kiri 48. või 49. aastal. Tõenäoliseks võib pidada, et Paulus kirjutas kirja 53. aastal Efesoses. Kiri on tõenäoliselt lähetatud Lõuna-Galaatia kristlikele kogudustele Perges, Lüstras ja Derbes.

Põhja-Galaatia teooria

muuda

Selle teooria alusel peab olema ajaline määratlus piisavalt hiline, et Paulus jõuaks piirkonda külastada[7].

Lõuna-Galaatia teooria

muuda

Kirjas leiduvatele tõenditele tuginedes on selge, et kiri kirjutati mõni aeg pärast Lõuna-Galaatia evangeliseerimmist Pauluse poolt.[5] Lõuna-teooriale annab kaalu see, et "Galaatia" tähendab provintsi üksnes riigi ametlikes tekstides, muidu aga – ka Apostlite tegude raamatus – maakonda ning Rooma kodanikuna näib Paulus mõtlevat oma tegevustest riigi provintside raames (näiteks Aasia, Makedoonia, Ahhaia).[8]

Paulus võis Galaatiat külastada kahel korral ja on mõeldav, et koos tagasiteega võibki tõlgendada Pauluse ja Barnabase esimest misjonireisi provintsi lõunaosa kõige kaugematesse punktidesse kahe Galaatia külaskäiguna, kuigi olles sel juhul ajaliselt teineteisele väga lähedal. Järgmine daatum külaskäiguks antud piirkonda olnuks pärast Jeruusalemma nõupidamist (Ap 14:41), mis näib aga liiga hiline ja tekitab uusi probleeme.[9] Kui Pauluse teine külastus on see, mis mainitud Ap 16:6, on kiri kirjutatud aasta või kaks peale Jeruusalemma kirikukogu.[1]

Juhul kui kiri saadeti lõunapoolsemate maakondade kogudustele, mis rajati juba enne Jeruusalemma sinodit, siis oleks see võidud kirjutada juba aastal 48, enne 49.-nda aasta apostlite kontsiili (Ap 15), mis teeks kirja galaatlastele Uue Testamendi varajasimaks raamatuks ning oleks kirjutatud enne Korintose kirju.[10]

Varane daatum lahendaks ka probleemi, et Paulus ei nimeta kirjas kusagil Jeruusalemma kirikukogu otsuseid, mis tsiteerituna oleksid kahtlemata kogu vaidluse lahendanud. Loomulikult võisid Paulusel olla erilised põhjused, miks ta ei soovinud seekord Galaatiasse kirja saates seda "ametlikku" relva kasutada.[9]

Mõnedes käsikirjades säilinud niinimetatud Markioni proloog on andnud ainet oletuseks, et kiri on tekkinud peagi pärast Pauluse jõudmist Efesosse (Ap 19:1–3) või hiljem (Ap 20:1) kujutatud olukorras, 55. aasta suvel.[11]

Kirja varaseim säilinud katkend sisaldub Papüürus 46 manuskriptil 2. sajandist.

Kirja ülesehitus

muuda

Pauluse kiri galaatlastele koosneb 6 peatükist, mis jagunevad 149 salmiks. Kirja jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade

muuda
  • 1:1–1:10 – sissejuhatus Gl 1
  • 1:10–2:21 – Paulus kaitseb oma apostliametit
  • 3:1–4:7 – evangeeliumi seletamine Gl 3
  • 4:8–4:31– pöördumine galaatlaste poole Gl 4
  • 5:1–6:10 – vabadus kristluses Gl 5
  • 6:11–6:18 – kokkuvõte Gl 6

Õpetus

muuda

Kiri galaatlastele on Pauluse väga otsekohene rünnak. Kirja sisuks on käsu otstarbe selgitus armuõpetuse kontekstis. Kirja põhiteema on vabadus kristluses. Paulusel oli raske ülesanne õpetada juudikristlasi õigesti elama paganate keskel. Ta keelas juudikristlasi, et need ei nõuaks paganatelt ümberlõikamist ega Moosese seaduste pidamist, vaid rõhutaks kõigepealt evangeeliumi päästemissiooni[12].

Pauluse õpetus lähtus suuresti usul, kuid Jeruusalemmast tulnud misjonärid rõhutasid seaduste järgimist, ümberlõikamist ning kalendrilisi pühasid.[13] Kirjaga kehtestab Paulus kristluse vabaduse Moosese seadusest.[14]

Kiri eesti keeles

muuda

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse kirjast galaatlastele.[15]

Tekst ilmus esimest korda tervikuna eesti keeles 1686. aasta "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Galatrile". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse se Apostli Ramat Kalatridele kirjotud" ja 1739. aasta Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Kalatia-ma rahwale kirjotud."

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 Donald Guthrie (1990). "New Testament introduction." – Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk 473
  2. ↑ R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 15
  3. ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk 304
  4. ↑ Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk 1–3
  5. ↑ 5,0 5,1 R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 28
  6. ↑ Raymond E. Brown (1997). An introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 468
  7. ↑ Donald Guthrie (1990). "New Testament introduction." – Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk 472–473
  8. ↑ Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk 4
  9. ↑ 9,0 9,1 R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 29
  10. ↑ Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk 3–4
  11. ↑ Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk 3
  12. ↑ Gl 1,7; 4,17; 5,10
  13. ↑ Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament." New Haven and London: Yale University Press. Lk 469
  14. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 437
  15. ↑ Gl 1:1; Gl 1:8–9; Gl 4:4–5.

Kirjandus

muuda
  • R. Alan Cole: "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos, (2004)
  • Donald Guthrie: "New Testament introduction". Itervarsity Press, 1990
  • Bart D Ehrman: "The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings." Oxford University Press, 2000
  • Jukka Thurén: "Pauluse kiri galaatlastele" Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1997
  • Raymond Edward Brown: "An introduction to the New Testament". Yale University Press, 2010
  • Donald A. Hagner: "The New Testament: A historical and theological introduction". Baker Academics, 2012

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pauluse_kiri_galaatlastele&oldid=6706361"