Patrick Kinnemond
Patrick Kinnemond (suri 1639) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane, Anklami ja Pirna komandant.
Päritolu muuda
Kinnemondide suguvõsast põlvnenud Patrick Kinnemond sündis Šotimaal Fife'is Ceresi kihelkonnas Callange'i külas või talus[1], mis kuulus suguvõsale juba alates 1440. aastatest[2]. Rootsi allikate järgi oli tema isa nimi William Kinnemond.
Tema vanem vend John Kinnemond (mõnedel andmetel lell; suri 1638) oli samuti ohvitser Rootsi teenistuses ning saanud 1628. aastaks ooberstiks[3] Patricku noorem vend Thomas Kinnemond (suri 1657) teenis Rootsi sõjaväes 1628. aastast ning sai hiljem samuti ooberstiks.[4] Patricku, Thomase ja tõenäoliselt ka Johni õde Isabella Kinnemond oli abielus ooberstleitnant John Urquhartiga.[5]
Väeteenistus muuda
Varaseim teade Patrick Kinnemondist Rootsi teenistuses pärineb 1624. aastast, mil ta teenis lipnikuna Alexander Leslie (u 1580–1661) Södermanlandi rügemendis. 1625–1626 teenis ta Värmlandi rügemendis, misjärel viidi üle William Lawsoni jalaväerügementi. 1635. aastal ülendati ta leitnandiks, olles teeninud James Ramsay (1589–1638) rügemendi George Douglase kompaniis[viide?].
1638. aastal oli ta Anklami komandant. 1639. aastal teenis ta Johan Banéri alluvuses ning Pirna vallutamise järel määrati ta sealse kindluse ja 3000-mehelise garnisoni komandandiks. Sellel ametipostil asus ta jõhkral moel alistama naabruses asuvat Giesshübelit. Ta andis Giesshübeli kodanikele korralduse mitte vastupanu osutada, kuna vastasel juhul tuleb ta nende vastu "tule ja mõõgaga". Kui Giesshübeli garnison ja neid toetanud keisri ning Saksi kuurvürsti väed rootslased tagasi lõid, sundis Kinnemond Pirna linnakodanikke kraave kaevama ning moona vedama, keelates neile samal ajal ligipääsu linna viljavarudele. Kinnemondi hirmuvalitsus jäi aga lühikeseks, kuna ta hukkus 1639. aastal püssikuuli läbi. Osadel andmetel hukkus ta enda vahimeeste kuuli läbi, kuna ei osanud pimedas õiget parooli öelda, teistel andmetel lasi ta end ise maha.[6][7]
Teistel andmetel hukkus ta Brno piiramisel 1645. aastal. Tõenäoliselt on eksitus tekkinud Pirna ja Brno (saksa Brünn, ka Pryn) nimede sarnase kõla ja kirjapildi tõttu.
Perekond muuda
Patrick abiellus Margaretha Beckeriga (suri 23. aprillil 1696), kes oli Stockholmi kaupmehe Johan Beckeri ja Christina de Wijki tütar. Abielust sündis üks tütar. Patricku surma järel abiellus Margaretha kindralmajor William Barclayga (1603–1676), kes oli samuti šoti päritolu.[8]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Kelsey Jackson Williams "Three Scots Tombs in Riga." Northern Studies, 51, lk. 50-63.
- ↑ Callange. Fife Place Names
- ↑ The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 2828 - John Kinnemond
- ↑ The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 2832 - Thomas Kinnemond
- ↑ The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 3317 - Isabella Kinnemond
- ↑ Alexia Grosjean, Steve Murdoch "Alexander Leslie and the Scottish Generals of the Thirty Years' War, 1618–1648". Taylor&Francis, 2015
- ↑ Christian Heckel "Historische Nachricht von dem, was nunmehro vor hundert Jahren nehmlich Anno 1639 in dem sogenanten 30jährigen Kriege der Stadt Pirna von denen feindlichen Schweden wiederfahren...". Pirna, 1739
- ↑ The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 2838 - Patrick Kinnemond