Panzerfaust 60

Panzerfaust 60 oli reaktiivgranaadiheitja ehk tankirusikas, ühekordseks tulistamiseks jalaväe tankitõrjerelvana II maailmasõja ajal Wehrmachtis.

Panzerfaust 60-d originaalkastis Helsingi Sõjamuuseumis

Panzerfaust 60 eelkäijateks oli esimene tagasilöögita tankitõrjarelv Panzerfaust 30, mille laskekaugus jäi siiski väheseks. Relvade täiustamise käigus töötati firmas HASAG Hugo Schneider AG 1944 a. suvel välja Panzerfaust 30-ga (viskelaeng 95 - 100 g) sarnanev, kuid suurema viskelaenguga (134 g) Panzerfaust 60, efektiivse laskekaugusega 80 m. Täiustatud oli veidi ka pääste- ja lööknõela mehhanismi.

Panzerfaust 60 seeriatootmine algas 1944. a septembris, mida toodeti, vaatamata varsti tootmisse läinud uuele ja paremale mudelile Panzerfaust 60, sõja lõpuni. Panzerfaust 60-st sai levinuim tankirusikate sarjas.

1944. a novembris alustati täiustatud 160 g viskelaenguga Panzerfaust 100 tootmist. Uue Pantzerfaust 100 tõhus laskekaugus oli juba 100 m.

Tankirusikad said sõja lõpupoole tõeliselt legendaarseteks tankitõrjerelvadeks. Reva odavus ja tootmise lihtsus võimaldasid selle masstootmist ning tulemuse efektiivsus lahinguväljal ning käsitsemise lihtsus, laialdast kasutamist. Kokku toodeti erinevaid tankirusikaid sõja jooksul Saksamaal üle 2 miljoni eksemplari.

Sõdurid, aga ka Volkssturmi ja Hitlerjugendi hakkajad tankihävitajad (vene tankistide kõnekeeles – "faustnik") valmistasid tankiüksustele tankirusikatega märkimisväärseid kaotusi, mis nõudis järjest enam tankide ja soomukite kaitsmist jalaväe toetusega.

Tehnilised andmed

• Panzerfausti kaal: 8,5 kg
• Granaadi (Faustpatrone) kaal: 3,5 kg, (millest kumulatiivlõhkelaeng 1,6 kg)
• Granaadi soomuse läbistavus: 200 mm