Vikipeedia

Pankrotimenetlus

Pankrotimenetlus (inglise keeles bankruptcy proceedings) on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt pankrotiseaduses[1] ettenähtud olukorras. Pankrotimenetluse eesmärk on selgitada, miks juriidilisel või füüsilisel isikul on maksejõuetus tekkinud.[2]

Pankrotiavalduse esitamine

muuda

Pankrotiavalduse võivad esitada nii võlausaldaja kui ka võlgnik või viimase surma korral ka tema pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja.[3] Võlgniku pankrotiavalduses sisalduvad võlgniku põhjendus maksejõuetuse kohta koos selle tekkimise selgitusega ning võlausaldajate andmetest koosnev võlanimekiri.[4] Kui pankrotiavalduse esitab võlausaldaja, siis peab ta avalduses tõendama võlgniku maksejõuetuse ja esitama nõuet kinnitavad tõendid.[5] Lisaks tuleb võlausaldajal avalduse esitamisel tugineda vähemalt ühele loetletud asjaolule:

  • 30 päeva jooksul alates kohustuse muutumisest sissenõutavaks pole võlgnik seda täitnud ning 10 päeva jooksul alates päevast, mil võlausaldaja hoiatas võlgnikku pankrotiavalduse esitamisest, pole võlgnik ikka enda kohustust täitnud;
  • võlgniku suhtes toimub täitemenetlus, millest tingituna puudub vara, et kolme kuu jooksul nõue rahuldada, või selgub selle käigus, et võlgniku vara pole piisav selle täitmiseks;
  • võlgnik on ise põhjustanud enda maksejõuetuse, hävitades, peites või raisates vara või tehes raskeid juhtimisvigu;
  • võlgnik on ise teatanud võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et tal puudub võimekus täita enda kohustusi;
  • võlgnik on kohustustest kõrvale hiilimiseks Eestist lahkunud või varjab end;[6]
    Kohus võib pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ka keelduda, näiteks olukordades, kus avalduses ei selgu võlausaldaja nõue võlgniku vastu, avaldusest puudub võlgniku maksejõuetuse põhjendus, esinevad muud tsiviilkohtumenetluses sätestatud alused või võlausaldaja nõudele kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava.[7]

Ajutise halduri määramine ja eelistung

muuda

Pankrotiavalduse menetlemiseks tuleb üldjuhul määrata ajutine pankrotihaldur, kes kinnitatakse eelistungil, mille toimumise aja määrab kohus.[8] Ajutine haldur on isik, kes selgitab välja võlgniku kohustused, tema varalise seisukorra ning vara piisavuse pankrotimenetluse kulude katteks.[9] Eelistungile on kutsutud võlgnik ja võlausaldaja, viimase puudumisel ei määra kohus ajutist haldurit.[10] Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, lõpeb pankrotiavalduse menetlemine.[11] Esineb veel asjaolusid, mille alusel saab kohus jätta ajutise pankrotihalduri ametisse nimetamata. Näiteks juhul, kui võlausaldaja pole enda nõuet piisavalt mõjuvalt põhjendanud, võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, nõue on pandiga tagatud või kui esineb mõni muu seadusega sätestatud asjaolu.[12] Samuti ei pea kohus määrama ajutist haldurit, vaid võib ise kümne päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest kuulutada välja füüsilise isiku pankroti.[13] Sellisel juhul peab pankrotiavalduse olema esitanud võlgnik ise ning kohus võtab otsuse langetamisel arvesse võlgniku varalist seisundit.[13]

Pankrotimenetluse algus

muuda

Pankrotimenetlus algab kohtumäärusega pankroti väljakuulutamisest.[14] Pankrot on defineeritud kui võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.[15] See tähendab, et võlgnikul pole võimekust täita võlausaldaja esitatud nõudeid.[16] Maksejõuetuse üle otsustades lähtub kohus enamasti ajutise pankrotihalduri kui spetsialisti seisukohast. Seisukoha kujundamiseks on pankrotihaldur tutvunud infokandjatega, mis pakuvad ülevaadet võlgniku varalisest seisukorrast.[17]

Pankrotiteade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.[18] Pärast selle otsuse teatavaks tegemist saavad võlausaldajad esitada enda võlanõudeid võlgniku vastu.[19] Nõuded, mis on tekkinud enne pankroti algust, tuleb esitada pankrotihaldurile kahe kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist.[20] Nõudes peab sisalduma selle sisu, alus, suurus, selgitus, kas nõue on tagatud pandiga, ning ühtlasi olema juurde lisatud tõendavad dokumendid.[21]

Võlausaldajate esimene üldkoosolek

muuda

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30 päeva jooksul alates pankroti väljakuulutamisest, kuid mitte varem kui 15 päeva pärast selle möödumist. Esimesel koosolekul kinnitatakse pankrotitoimkond, -haldur ja otsustakse muid võlausaldajate pädevuses olevad küsimusi. Kui võlausaldajad ei osale esimesel nõuete järgi kokku kutsutud üldkoosolekul, otsustab selle pädevuses olnud küsimusi kohus pankrotihalduri ettepanekul.[22]

Pankrotihaldur ja pankrotitoimkond

muuda

Pankrotimenetluse viib läbi pankrotihaldur.[23] Pankrotihaldur on isik, kelle ülesanne on ellu viia pankrotivaraga seotud tehinguid ja muid toiminguid.[24] Pankrotihaldur peab kaitsma pankrotimenetluse mõlema poole õigusi.[25] Ta selgitab välja võlgniku pankroti põhjused, maksejõuetuse algusaja ning võlausaldaja(te) nõuded.[26] Pankrotihaldur haldab ühtlasi pankrotivara ning vastutab selle korraldamise ja müümise eest, mille tulemusena rahuldatakse võlausaldajate nõuded.[26]

Pankrotitoimkond on võlausaldajate huvide kaitseks moodustatud rühm, mis valvab pankrotihalduri tegevuse üle.[27] See koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest ning koosseis kinnitatakse võlausaldajate esimesel koosolekul.[28] Pankrotitoimkonna pädevuses on tutvuda toimikuga ja vajaduse korral nõuda haldurilt dokumente menetluse kohta.[29]

Pankrotivara

muuda

Pankrotivara on võlgniku vara, mida kasutatakse pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.[30] Selle hulka arvestatakse nii vara, mis kuulus võlgnikule pankroti väljakuulutamise ajal, kui ka vara, mille võlgnik omandab pankrotimenetluse käigus või mis nõutakse või võidetakse tagasi.[31] Vara tagasivõitmiseks tuleb halduril esitada kohtule hagi.[32]

Pankrotivara valitseb pankrotihaldur. Pärast pankrotimääruse väljakuulutamist on halduril kohustus võtta pankrotivara enda valdusse ja säilitada seda pankrotimenetluse lõpuni. Halduri pädevuses on teha pankrotivaraga toiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluseks. Olles juriidilise isiku pankrotivara valitseja, on halduril õigus käituda toimingutes nii, nagu juhtorgani liige käituks.[33]

Pankrotivara müüki võib haldur alustada kohe pärast esimese võlausaldajate üldkoosolekut, kui pole otsustatud teisiti.[34] Enamasti müüakse pankrotivara enampakkumisel ning hinna määrab haldur, olles selle kooskõlastanud pankrotitoimkonnaga.[35] Kui pankrotivara on otstarbekam ja kasumlikum müüa mõnel muul viisil kui enampakkumisega, võib võlausaldajate koosolek teha haldurile sellekohase ettekirjutuse.[36] Samuti võib pankrotivara müüa enampakkumiseta, kui haldur teab, et muu viis on tulemuslikum, ning saab pankrotitoimkonnalt selleks nõusoleku.[37]

Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek

muuda

Võlausaldajate koosoleku kutsub kokku pankrotihaldur, määrates nii selle toimumise aja kui ka koha. Vähemalt 15 päeva enne selle toimumist teavitab pankrotihaldur kõiki osalisi väljaandes Ametlikud Teadaanded. Esimene koosolek ei tohi toimuda varem kui üks kuu pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist, kuid see ei või toimuda ka hiljem kui kolm kuud selle aja möödumisest. Enne üldkoosolekut on kõigil pooltel õigus tutvuda esitatud dokumentidega. Täpsema teabe edastab pankrotihaldur selle võimaluse kohta vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.[38]

Nii võlausaldajal kui ka võlgnikul on õigus enne üldkoosoleku toimumist esitada nõuetele või pandiõigustele vastuväiteid.[39] Üldkoosolekul käsitletakse nõudeid nende esitamise järjekorras.[40] Võlgniku, pankrotihalduri või võlausaldajate vastuväidete puudumisel paigutatakse nõue tunnustatud nõuete nimekirja.[41] See on dokument, kuhu lisatakse, millises ulatuses on nõue rahuldatud ning kas see on tagatud ka pandiõigusega.[41] Kui võlgnik on aga esitanud võlausaldaja nõudele vastuväite, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu kohtule hagi.[41] Kui kohus ei rahulda võlausaldaja hagi, pole võlausaldajal pärast pankrotimenetluse lõppemist õigust pankrotimenetluse lõpetamise määruse alusel võlgnikult mitte midagi nõuda.[41]

Kohtulik järelevalve pankrotimenetluses

muuda

Peamist järelevalvet teostatakse menetluses pankrotihalduri üle, sest temal on selle läbiviimiseks ja juhtimiseks suurimad volitused. Järelevalve ülesanne on kohtul.[42] Ühtlasi kontrollib pankrotihalduri tegevust võlausaldajate huve kaitsev pankrotitoimkond.[43] Kuna pankrotiseaduse järgi on võlausaldajate organitel pankrotimenetluses kindlad pädevusvaldkonnad, sooritatakse kohtulikku järelevalvet ka nende üle.[44] Kohtul on õigus nõuda nendelt organitelt enda tegevuse kohta infokandjaid.[44] Lisaks sellele, et kohtulik järelevalve on sätestatud seaduses, on see ka oluline, et tagada pankrotimenetluse läbipaistvus, õiguslikkus ja otstarbekus.[45]

Pankrotimenetluse lõpetamine

muuda

Pankrotimenetlus saab lõppeda mitme põhjuse tõttu. Need on pankrotiavalduse rahuldamata jätmine, pankrotimenetluse raugemine, pankroti aluse äralangemine, võlausaldajate nõusolek, lõpparuanne, kompromiss või mõni muu seaduses sätestatud viis.[46]

Viited

muuda
  1. ↑ Pankrotiseadus. – RT I, 19.03.2019, 26.
  2. ↑ PankrS § 2.
  3. ↑ PankrS § 9.
  4. ↑ PankrS § 13 lg-d 1 ja 2.
  5. ↑ PankrS §10 lg 1
  6. ↑ PankrS §10 lg 2.
  7. ↑ PankrS § 14 lg 1.
  8. ↑ PankrS § 15 lg 1.
  9. ↑ PankrS § 22 lg 2.
  10. ↑ PankrS § 16.
  11. ↑ PankrS § 15 lg 7
  12. ↑ PankrS § 15 lg 3.
  13. ↑ 13,0 13,1 PankrS § 15 lg 2.
  14. ↑ PankrS § 31 lg 5.
  15. ↑ PankrS § 1 lg 1.
  16. ↑ PankrS § 1 lg 2.
  17. ↑ M.Vutt. Pankrotimenetluse raugemise kohtupraktika. Tartu, 2008, lk 9.
  18. ↑ PankrS § 33 lg 1.
  19. ↑ PankrS § 44 lg 1.
  20. ↑ PankrS § 93 lg 1.
  21. ↑ PankrS § 94 lg 1.
  22. ↑ PankrS § 78.
  23. ↑ PankrS § 54.
  24. ↑ PankrS § 54 lg 1.
  25. ↑ Pankr § 55 lg 1.
  26. ↑ 26,0 26,1 PankrS § 55 lg 3.
  27. ↑ PankrS § 73 lg 1.
  28. ↑ PankrS § 74.
  29. ↑ PankrS § 73 lg 2.
  30. ↑ PankrS § 108 lg 1.
  31. ↑ PankrS § 108 lg 2.
  32. ↑ PankrS § 118 lg 1.
  33. ↑ PankrS § 124.
  34. ↑ PankrS § 133.
  35. ↑ PankrS § 136.
  36. ↑ PankrS § 137 lg 1.
  37. ↑ PankrS § 137 lg 2.
  38. ↑ PankrS § 100.
  39. ↑ PankrS § 101 lg 2.
  40. ↑ PankrS § 103.
  41. ↑ 41,0 41,1 41,2 41,3 M.Varusk. Füüsilise isiku pankrotimenetlus. Algus ÕK 1/10. – Õiguskeel 2010/2, lk 1. vaadatud 01.10.2019.
  42. ↑ PankrS § 84.
  43. ↑ PankrS § 73.
  44. ↑ 44,0 44,1 K. Kerstna-Vaks. Kohtulik järelevalve ja selle seos pankrotimenetluse eesmärkida. – Juridica 2005/IX, lk 662.
  45. ↑ K. Kerstna-Vaks. Kohtulik järelevalve ja selle seos pankrotimenetluse eesmärkida. – Juridica 2005/IX, lk 662-663.
  46. ↑ PankrS § 157.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pankrotimenetlus&oldid=6724273"