Pakamägi
|
See artikkel räägib Rapla valla kõrgendikust; Märjamaa valla rannaastangu kohta vaata Iganõmme Pakamägi; Türi valla kõrgendiku kohta vaata Pakamäe voor. |
Pakamägi (ka Paka mägi) on kõrgendik Raikkülas.
Pakamägi oli Balti jääpaisjärve ajal saar, mille rannaastangud kujunesid jääpaisjärve lainete tegevuse toimel.[1]
Kõrgus merepinnast on 62,5 m.
Kõrgendik võeti looduskaitse alla 1973. aastal[2] ja 2022. aastast on see Raikküla-Paka maastikukaitseala koosseisus.
Koduloolased on arvanud, et Henriku Liivimaa kroonika lõigus, mis kirjeldab sündmusi 15. augustist 1216, mainitud ümberkaudse(te) rahva(ste) Eestimaa keskel Harjumaal Raigele külas aset leidnud iga-aastased nõupidamised ("intraverunt proviniam Harionensem, que est in media Estonia, ubi et omnes gentes circumiacentes quolibet anno ad placitandum in Raigele convenire solebant"),[3] nn Raikküla kärajad, toimusid Pakamäel.[4]
Liivimaa noorema riimkroonika teatel süüdati Harjumaa Jüriöö ülestõusu alguse märgiks mäekünkal asuv maja. On avaldatud arvamust, et see toimus Pakamäel. Kuigi ajaloolane Sulev Vahtre peab loogiliseks, et Raikküla nõupidamiskohana võiks olla kesksel kohal mässu ettevalmistamisel, siis antud juhul näitavad asjaolud, et ülestõusu aktiivsem osa oli Tallinna lähistel ja märgutuli süütati sealkandis, näiteks Saha kabeli asupaigas.[5]
Pakamäel korraldatakse kontserte, suvelavastusi ja selle nõlvadel kelgutatakse.[6]
Pakamägi on siluri Raikküla kihistu stratotüüpne paljand. Seal paljandub ligi 3.3 meetri ulatuses aluspõhja kivimeid, millest ülemised 1,2 meetrit moodustab massiivne korallide ja stromatopooride sisaldusega lubjakivi. Selle all paljandub 1.4 meetrit õhukese- ja keskmisekihilist lubjakivi, mille all eendub taas 0,7 meetrit massiivset lubjakivi.[7]
Viited muuda
- ↑ "Raikküla, Pakamägi". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2010. Vaadatud 30. mail 2010.
- ↑ Paka mägi Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 11.04.2013.
- ↑ Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, XX 2, lk 172.
- ↑ Jüri Metssalu. Ajalookirjutuse mõjust kohapärimusele Raikküla näitel ehk katse tuvastada maa-alune tee munkade juurest muistsete vanemateni. Kogumikus Kes kõlbab, seda kõneldakse. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 25, 2008. Lk 323–359
- ↑ Sulev Vahtre. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 51
- ↑ "MATKAIDEE | Müstiline Pakamäe matkarada Raplamaal". Reisijuht. 5. veebruar 2023. Vaadatud 5. veebruaril 2023.
- ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid
Välislingid muuda
- Pakamägi kultuurimälestiste riiklikus registris
