Paadrema vasallilinnus
Paadrema vasallilinnus (saksa keeles Padenorm) oli Läänemaal Hanila kihelkonnas kunagises Saare-Lääne piiskopkonnas asunud kindlustatud mõisamaja. Praegu jääb linnusekoht 1,5 km Paadrema külast edelasse.
Nimekujud muuda
- 1435 – Padenorm
- 1478 – Padenorme
- XVII sajandi lõpp – Paderma[1]
Paadrema algne eestikeelne nimi võis olla Paadenurme – sarnaselt näiteks Oonurmega (saksa Onorm) Ida-Virumaal, kusjuures "paade" tähendas paasi ehk paekivi. Ladina keeles on lähedased sõnad pater või padre, mis tähendavad isa paavsti või jumala tähenduses.
Asukoht ja paiknemine muuda
Linnus asetses Paadrema jõest 1,5 km lõunas ja sellest omakorda 50 m lõuna pool voolab Sookalda kraav. Linnus asub u 2–3 m kõrguse künka otsas ja seda läbis ilmselt vana maanteetrass Varblast Karusele. Mõisa peahoone asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades. Oja asukoht on ilmselt kuigipalju muutunud, kuna voolab nüüd sirges magistraalkraavis.
Ajalugu muuda
Mõis on XIV ja XV sajandil olnud Buxhövdenite lään.
1435. aastal on kohta esimest korda mõisana mainitud[2].
1446. aastal siirdus valdus Üxküllide kätte ja püsis nende omanduses 1702. aastani[3].
1534. aastal olid Üxküllid pärast üht järjekordset Saare-Lääne piiskopkonna vaenust sunnitud Virtsu vasallilinnuse maha jätma ja mõnedel andmetel olevat Paadremas sealne mõisahoone siis kivist vasallilinnuseks välja ehitatud. Algselt olevat see olnud püstitatud kahekorruselisena, kuid pärast Põhjasõja-aegseid purustusi ehitati ühekorruseliseks ringi[4].
II maailmasõja järel jäi peahoone varemetesse ja 1968. aastal tõmmati selle kõrgemad säilinud müürid traktoriga maha. Varemete lõunapoolsest osast on leitud ka üks XVI sajandist pärit väike raidkivi[5]. Baltisaksa ajaloolased on määratlenud mõisa peahoone linnuste hulka kuuluvaks.
Ehitus muuda
Müürid on laotud pae- ja väiksema maakivi segatehnikas ning on umbes 1 meetri paksused. Ehitis oli loode-kagusuunaline ristkülikukujuline ja vähemalt kahekorruseline kivihoone. Loodekülje soklikorrusel on asunud ristvõlviga köetav kelder ja loodekülje läänenurga juures on jälgi kinnimüüritud väravaavast. Kirdekülje põhjanurga juures on vastu hoonekülge asetsenud nelinurkne kõrvalehitis.
Praegune seisukord muuda
Mõisa peahoone kohal asetsenud vasallilinnusest on säilinud vundamendimüürid soklikorruse kõrguselt. Üksikud müürijupid ulatuvad ka kõrgemale, kuid kuna sadeveed on pealtpoolt mördi minema uhtunud, siis need varisevad tasapisi. Jälgi vallikraavidest ei ole märgata, kuid ilmselt on olnud mõisa ümber mõni tiik.
Viited muuda
- ↑ http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Paadrema&F=M&C06=et KNR, Paadrema
- ↑ http://www.mois.ee/laane/paadrema.shtml Eesti mõisaportaal, Paadrema mõis
- ↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 83, ISBN 978-9949-38-861-5
- ↑ H. Pirang, Das Baltische Herrenhaus, I Teil, Die älteste Zeit bis 1750, Riga 1926, lk. 36, 75
- ↑ Udo Hermann, Ajalooline uurimus, lk. 80-84