Lõõmpilv

Lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv, varasemas kirjanduses nimetatud ka püroklastiliseks vooluks.

Mayoni vulkaanist pärit lõõmpilv (1984)

Lõõmpilved on üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 1902. aastal põhjustas Pelée vulkaanist lähtunud lõõmpilv Martinique'i saarel Saint-Pierre'i linnas 30 tuhande inimese hukkumise.

Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel.

1883. aastal toimunud Krakatau vulkaani purske asitõendite uurimine, mida täiendasid katselisel teel saadud andmed, lubab järeldada, et lõõmpilved suudavad ületada suuri veekogusid. Nii jõudis lõõmpilv Krakatau purske järel 48 km kaugusel oleva Sumatra rannikuni. Uuringu tulemusi kajastab dokumentaalfilm "Kümme asja vulkaanidest, mida sa ei teadnud", kus esitletakse Kieli ülikooli teadlaste katset, kus lõõmpilv liikus üle vee.

Kui mäelt laskuv lõõmpilv puudutab vett, siis toimuvad kaks sündmust. Esiteks kukuvad lõõmpilves olevad raskemad osakesed vette. Kuna neid on palju ja nad liiguvad suure kiirusega, tekitab see tsunami. Pärast seda koosneb lõõmpilv üksnes kergetest osakestest. Teiseks tulikuuma lõõmpilvega kokku puutuv veepind aurustub. Kuuma auru pilv liigub edasi mööda veepinda ja kuna temas pole enam raskeid osakesi, mis liikumist takistaksid, muutub lõõmpilve liikumiskiirus veelgi suuremaks.

Välislingid

• Pilt lõõmpilvest