Pühalaul ehk proosatekstiline kirikulaul on kolme prosoodilise parameetri: (1) kestuse ehk temporaalsuse, (2) valjuse ehk dünaamilisuse ja (3) kõrguse ehk intonatsiooni tähelepanelik vaatlemine Piibli ja liturgiliste tekstide lausumisel ja nende parameetrite märkamine ning nendega arvestamine meloodiajoonise kujunemisel ning selle esitamisel.

Vagadusliku määratluse kohaselt võib öelda, et pühalaul on põhiosas Piibli (valdavalt muutmata kujul) tekstide keskendunud või pühaliku veendumusega palvemeelne, enamjaolt ühehäälne ja üldjuhul instrumentaalsaateta (a cappella) muusikaline lausumine, püüdes alluda täielikult ja igakülgselt Jumala Sõna autoriteedile ning arvestades kasutatava keele eripärasid.