Ava peamenüü

Põhjafriisi keel on rühm friisi keele murdeid, mida räägitakse Saksamaal Schleswig-Holsteini rannikul ja saartel.

põhjafriisi keel (Frasch / Fresk / Freesk / Friisk)
Kõneldakse Saksamaal
Piirkonnad Schleswig-Holstein
Kokku kõnelejaid 10 000
Keelesugulus Indoeuroopa keeled
 germaani keeled
  läänegermaani keeled
   inglise-friisi keeled
    friisi keel
     põhjafriisi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Põhja-Friisimaa, Helgoland
Keelekoodid
ISO 639-1 -
ISO 639-2 frr
ISO 639-3 frr
põhjafriisi murrete kaart
põhjafriisi murrete kaart

Põhjafriisi murdeid räägitakse Föhri, Amrumi, Sylti, Halligeni ja Helgolandi saarel ning nende naabruses oleval Jüüti poolsaare läänerannikul. Murdeid on kokku 10:

  • Sylti (Söl'ring)
  • Föhri-Amrumi (Fering/Öömrang)
  • Helgolandi (Halunder)
  • Wiedingharde
  • Bökingharde (Mooring)
  • Karrharde
  • Põhja-Goesharde
  • Kesk-Goesharde
  • Lõuna-Goesharde (suri välja 1980. aastatel)
  • Halligeni

Varem oli murdeid rohkem, kuid osa on hääbunud, nt suri 18. sajandil välja Eiderstedti poolsaarel räägitud murre. Murded erinevad olulisel määral üksteisest, mistõttu ühist kirjakeelt ei ole loodud.

KeelenäitedRedigeeri

murre isa ema õde vend
Sylti Faaðer Mooter Sester Bröðer
Föhri aatj mam saster bruler
Amrumi bruder
Halligeni baabe mäm soster bröör
Helgolandi Foor Mem Söster Bruur
Wiedingharde tääte määm broor
Karrharde mäm brauder
Bökingharde taatje mam brouder
Kesk-Goesharde ate mäm broor
Lõuna-Goesharde fåår, fååðer brööðer
Põhja-Goesharde fååje soster brår

Keele seisundRedigeeri

Ametlikes andmetes räägitakse 8000 kuni 10 000 põhjafriisi keele kõnelejast. Keeleteadlase Nils Århammari hinnangul oli 2007. aastal Põhja-Friisimaal umbes 5000 ja väljaspool seda 1500–2000 keele kõnelejat.[1] Suurema kõnelejate arvuga on Föhri-Amrumi ja Bökingharde murre.

VälislingidRedigeeri

  1. Nils Århammar: Das Nordfriesische, eine bedrohte Minderheitensprache in zehn Dialekten: eine Bestandsaufnahme. (PDF; 2,7 MB) In: Horst Haider Munske (Hrsg.): Sterben die Dialekte aus? Vorträge am Interdisziplinären Zentrum für Dialektforschung an der Friedrich-Alexander-Universität Erlangen-Nürnberg, 22. Oktober bis 10. Dezember 2007