Põhjaõngejada
Põhjaõngejada on Eestis lubatud õngpüünis, üks õngejada alaliik.
Ehitus muuda
See on püünis, mille püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksu otsa kinnitatud söödaga. Söödaks sobib kasutada vihmausse, väikesi söödakalu või räimetükikesi. Sööda saab konksude otsa panna juba kaldal.
Põhjaõngejada koosneb pealiinist ja sealt väljuvatest lipsudest, mille otsas on õngekonksud. Lipsude vahe on 2,5 m. Pealiin ja lipsud on uppuvast materjalist ning pealiini otsa kinnitatakse raskus (ankur või kivi) ja märklipp. Sellise ehitusega jada sobib väheliikuvate põhjakalade püüdmiseks.
Püük muuda
Põhjaõngejada lastakse vette analoogselt võrkudega.
Põhjaõngejada on öine püügivahend, mis lastakse õhtul vette. Varahommikul, umbes päikesetõusu ajal, on soovitatav põhjaõngejada välja võtta, et kaitsta saaki lindude eest. Põhjaõngendajaga püütakse angerjat, ahvenat, säinast, turska, lesta, särge ja haugi.